Vikipeedia

Veebientsüklopeedia, mida igaüks võib täiendada

 See artikkel räägib entsüklopeediast, asteroidi kohta vaata artiklit 274301 Wikipedia.

Vikipeedia (inglise keeles Wiki Baike /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on paljukeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke.

Lehekülg www.wikipedia.org

2024. aprilli seisuga oli Vikipeedial 329 keeleversiooni ja artiklite koguarv üle 62 miljoni. Suurim keeleversioon on ingliskeelne Vikipeedia, kus on üle 6,8 miljoni artikli.[1] Artiklite arvult järgnevad sebu, saksa, prantsuse ja rootsi Vikipeedia. Eestikeelses Vikipeedias on ligi 245 000 artiklit.

Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks Vikisõnastik (Wiktionary) ja Vikiülikool (Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid on Wikimedia Commons ja Wikidata.

Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja konsensuse või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikasjalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika.

Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetatakse vikipedistideks. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000.[2]

Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb Ameerika Ühendriikide mittetulundusorganisatsioon Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest.[2]

Keeleversioonid

muuda
25 suurimat Vikipeedia keeleversiooni
(seisuga 3. mai 2024)
KeeleversioonArtiklite arv
ingliskeelne Vikipeedia6 819 400
sebukeelne Vikipeedia6 118 669
saksakeelne Vikipeedia2 906 421
prantsuskeelne Vikipeedia2 609 202
rootsikeelne Vikipeedia2 583 926
hollandikeelne Vikipeedia2 157 504
venekeelne Vikipeedia1 977 337
hispaaniakeelne Vikipeedia1 950 309
itaaliakeelne Vikipeedia1 861 916
araabia(masri)keelne Vikipeedia1 623 208
poolakeelne Vikipeedia1 613 195
hiinakeelne Vikipeedia1 417 207
jaapanikeelne Vikipeedia1 414 053
ukrainakeelne Vikipeedia1 321 939
vietnamikeelne Vikipeedia1 293 122
varaikeelne Vikipeedia1 266 437
araabiakeelne Vikipeedia1 231 934
portugalikeelne Vikipeedia1 123 786
pärsiakeelne Vikipeedia1 001 152
katalaanikeelne Vikipeedia750 841
indoneesiakeelne Vikipeedia692 129
serbiakeelne Vikipeedia688 777
koreakeelne Vikipeedia667 300
norrakeelne Vikipeedia628 637
türgikeelne Vikipeedia606 782
 Pikemalt artiklis Vikipeediate loend

2024. aasta augusti seisuga eksisteeris Vikipeedia 332 keeleversioonis. Üheksateistkümnes versioonis oli igaühes üle miljoni artikli: inglis- (esimene, 6,8 miljonit artiklit)), sebu- (6,1 mln), saksa- (2,9 mln), prantsus- (2,6 mln), rootsi- (2,5 mln), hollandi- (2,1 mln), vene- (1,9 mln), hispaania- (1,9 mln), itaalia- (1,8 mln), araabia(masri)- (1,6 mln), poola- (1,6 mln), hiina- (1,4 mln), jaapani- (1,4 mln), ukraina- (1,3 mln), vietnami- (1,2 mln), varai- (1,2 mln), araabia- (1,2 mln), portugali- (1,1 mln) ja pärsiakeelses Vikipeedias (1,0 mln). Üle 500 000 artikli oli veel üheteistkümnes versioonis: katalaani-, serbia-, indoneesia-, korea-, norrakeelses Vikipeedias jne. Üle 100 000 artikli oli kokku 71 versioonis, sealhulgas eesti-, leedu-, läti- ja soomekeelses Vikipeedias. Kõige väiksem ametlikult avatud Vikipeedia oli Kanadas kõneldavas cree keeles (12 artiklit).[3]

Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, eranditeks on versioon lihtsustatud inglise keeles (Simple English) ja kaks versiooni valgevene keeles (erinevad ortograafiad). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonid väljasurnud ja tehiskeeltes nagu ladina keel, esperanto ja volapük, nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta.

Saksakeelne versioon on välja antud ka DVD-ROM-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu.

Eestikeelses versioonis on praegu 248 599 artiklit ja see oli 2024. aasta augusti lõpu seisuga artiklite arvult 45. Vikipeedia, paiknedes edetabelis slovakikeelse ja valgevenekeelse vahel. Alates 2005. aastast on olemas ka võrukeelne Vikipeedia, mis augustis 2024 oli 6697 artikliga suuruselt 198. Vikipeedia.[3]

Ühes kuus külastatakse Vikipeediat ligi kahest miljardist ühesest seadmest.[4] Eri keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta mai seisuga 73 000 aktiivset kasutajat[5].

Vaba sisu

muuda

Enne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatud GNU vaba dokumentatsiooni litsentsi (GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudest copyleft-litsentsidest (vrdl copyright 'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutusele Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel.

Nimi

muuda

Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendab havai keeles 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist').

Ajalugu

muuda
Nupedia, Vikipeedia eelkäija

Vikipeedia loodi 2001. aasta 15. jaanuaril esialgu osana Nupedia projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati 9. märtsil 2000 ning selle omanik oli Bomis, internetiportaali haldav firma. Nupedia peamised juhid olid Jimmy Wales (Bomise tegevdirektor) ja Larry Sanger (Nupedia ja hiljem ka Vikipeedia peatoimetaja). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.[6]

Alates 2003. aastast haldab Vikipeediat mittetulundusühing Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation).

Riist- ja tarkvara

muuda
Wikimedia serverite skeem 2010. aasta lõpu seisuga

2018. aasta seisuga asuvad põhilised serverid Ashburnis Virginia osariigis Washingtoni lähistel. Seal osutab serveriteenust USA ettevõte Equinix. Sekundaarserverid paiknevad Carrolltonis Texase osariigis, kus serveriteenust osutab USA ettevõte CyrusOne.

Puhverserverite asukohad:

Tarkvarana kasutatakse:

muuda
2001 (esialgne)2001–2003

Teabe otsimine

muuda

Vikipeedias on erinevaid võimalusi teabe otsimiseks, saab kasutada otsingulahtrit, samuti klõpsata lisateabe alalõigus (Vaata ka), tekstis hüperlinkidel, viidetel, uurida kategooriaid jne.

Otsinguprofiilid

muuda

s2024. aastal ajakirjas Science Advances avaldatud uuringu kohaselt jagunevad Vikipeedias teabe otsijad üldjoontes kolme rühma: n-ö askeldajad, kütid ja tantsijad (ing k busybody, hunter, dancer).[7] Ligi 500 000 kasutaja andmete uurimisel 50 riigis tuvastati, et askeldajad hüppavad Vikipeedias teavet otsides ühelt infokillult teisele ning võivad jõuda viimaks teabeni, mis pole algse otsinguga eriti seoses. Neid iseloomustab uudishimu kõige uue suhtes. Kütid otsivad seevastu konkreetset teavet, tegelevad selle otsimisega sihipäraselt ja algsest eesmärgist ei hälbi.[8] Ühtlasi tuvastati korrelatsioon uuritava riigi võrdsuse taseme ja otsingustiilide vahel: madalama õiguste võrdsusega riigis domineeris kitsam otsingustiil ehk kütid, suurema võrdsuste tasemega riigis oli infootsing mitmekesisem. Kolmas otsijaprofiil oli n-ö tantsija, kes sarnaselt askeldajale liigub erineva teabe vahet, kuid seostab omavahel loominguliselt ning koordineeritult erinevaid ideid ja teooriaid. Säärane huvi osutab interdistsiplinaarsele mõtlemisele.[9]

Probleemid

muuda

Kuna Vikipeedia artikleid saavad suures osas piiranguteta luua ja toimetada peaaegu kõik, kaasneb selles sisalduva teabega kohati probleeme, nii võivad poliitikud või muud avaliku elu tegelased püüda neid puudutavat infot manipuleerida, aga on esinenud ka muid juhtumeid, näiteks on esitatud väljamõeldisi ajalooliste faktidena. Seda olulisemad on artiklite viited ja allikakriitilisus.[10][11] Samas pole ka klassikalised entsüklopeediad veavabad ja valdkonniti on Vikipeedia üsna täpne, nii näiteks ravimite artiklid on osutunud uuringute kohaselt peaaegu 100% paikapidavaks.[12]

Vigade esinemine on haruldane, kuid seda rohkem saavad nad tähelepanu, kui neid leitakse. Nii esineb kuulsaid näiteid juhtumitest, kus Vikipeediasse on pikaks ajaks üles jäänud eksitav teave. Näiteks paari kooliõpilase nalja tõttu peeti ingliskeelses Vikipeedias ja selle mõjul ka muudes allikates mitu aastat ekslikult rösteri leiutajaks olematut šotlast Alan MacMasterit[11] ja üks hiinakeelse Vikipeedia endine toimetaja kirjutas kümne aasta jooksul Hiina ja Venemaa ajaloo kohta ligi 200 valeartiklit enne kui tema tegevusele jälile saadi.[13]

Vikipeedia tsenseerimine

muuda
 Pikemalt artiklis Vikipeedia tsenseerimine

Vikipeedia blokeerimine on osa tsensuurist internetis. Tervet riiki hõlmav Vikipeedia blokeerimine on toimunud riikides nagu Valgevene, Iraan, Pakistan, Venemaa, Saudi Araabia, Süüria, Tuneesia, Türgi, Usbekistan ja Venezuela. Vikipeediale ligipääs on takistatud alates 2019. aasta 23. aprillist Hiinas[14] ja 2021. aasta 21. veebruarist Myanmaris[15].

Samuti on ähvardatud[16] ja taga kiusatud selle toimetajaid.[17]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. List of Wikipedias. meta.wikimedia.org
  2. 2,0 2,1 Wiki Baike turns 15-year-old, gets new source of cash Times of India/AP, 15. jaanuar 2015
  3. 3,0 3,1 Vikipeediate loend, andmed reaalajas, vaadatud 29.08.2024.
  4. Monthly overview Wikimedia Statistics (vaadatud 17. jaanuaril 2021)
  5. "Wikipedia Statistics All languages". Vaadatud 6. oktoobril 2024.
  6. Larry Sanger, "Küsimused ja vastused Nupedia kohta", Nupedia, märts 2000
  7. Kudiabor, Helena (25. oktoober 2024). "Study reveals three ways to disappear down a Wikipedia rabbit hole". Nature (inglise). DOI:10.1038/d41586-024-03454-7.
  8. "Architectural styles of curiosity in global Wikipedia mobile app readership". Science Advances. 25.10.2024. Vaadatud 29.10.2024.
  9. Magubane, Nathi (26.10.2024). "Researchers identify 'dancer' as a new curiosity style in Wikipedia browsing". Phus.org. Vaadatud 29.10.2024.
  10. "Arko Olesk: peame Vikipeediat väärtustama". ERR. 25. august 2022. Vaadatud 23. novembril 2022.
  11. 11,0 11,1 Port, Kristjan (22. november 2022). "Vikipeediat vaevanud röstripettuse paljastas 15-aastane koolipoiss". ERR. Vaadatud 23. novembril 2022.
  12. Kupferberg, Natalie; Protus, Bridget McCrate (2011). "Accuracy and completeness of drug information in Wikipedia: an assessment". Journal of the Medical Library Association : JMLA. University Library System, University of Pittsburgh. 99 (4): 310–313. DOI:10.3163/1536-5050.99.4.010. ISSN 1536-5050.
  13. Felton, James (29. juuni 2022). "Woman Writes Fake Russian History On Wikipedia For Over A Decade Before Being Caught". IFLScience. Vaadatud 23. novembril 2022.
  14. Harrison, Stephen (21. mai 2019). "Why China Blocked Wikipedia in All Languages". Slate Magazine. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
  15. "Myanmar blocks Wikipedia in all languages, internet suspended: NetBlocks". Business Standard News. 21. veebruar 2021. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
  16. "Venemaal ähvardatakse Wikipediat Ukraina sõja artikli eest blokeerimisega". Forte. 1. märts 2022. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
  17. Belanger, Ashley (6. jaanuar 2023). "Wikipedia admin jailed for 32 years after alleged Saudi spy infiltration". Ars Technica. Vaadatud 4. veebruaril 2023.

Välislingid

muuda
🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtHingedepäevEri:OtsimineEri:Viimased muudatusedMärt AvandiGunnar Graps2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimisedKategooria:Eesti näitlejadKategooria:India osariigidKategooria:Eesti kirjanikudRipsloomadHeljo MändKategooria:Türgi linnadPriit PärnSulamite loendMardipäevRagne VeensaluEesti kirjanike loendKategooria:Rootsi ajaloolised maakonnadDiviis5MIINUSTTõnis MägiKategooria:Prantsuse kirjanikudHalloweenLenna KuurmaaEestiKategooria:Rooma jumaladMihkel MattisenKategooria:Ameerika Ühendriikide sõjalennukidGennadi VainikkoBeowulfKategooria:Ameerika Ühendriikide osariigidValenciaKategooria:Prantsuse heliloojadBrigaadKeemiliste elementide loendKategooria:Eesti lauljadKättemaksukontorVikipeedia:Kontakteeru meiegaKategooria:Eesti heliloojadJuhan LiivVikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024David AttenboroughEesti näitlejate loendŠveitsi linnade loendLZ 127 Graf ZeppelinTaani kirjanike loendLauri MäeseppKategooria:Eesti maalikunstnikudRauasulamRssLeedu linnade loendKategooria:Eesti jalgpalluridKategooria:Eesti luuletajadTüümusEsilehtKategooria:Rumeenia linnadEesti jõgede loendIn memoriam 20242. novemberSodiaagimärkIsadepäevHiina astroloogiaKategooria:Argentina maletajadTill EulenspiegelRahvaste ja hõimude loendTrooja sõdaKategooria:Hiiumaa valla küladTullio LiblikKategooria:Eesti ajakirjanikudKategooria:Inglise kirjanikudPrantsusmaa linnade loendSynne ValtriOrkaanPrantsuse kirjanike loendEesti saarte loendKategooria:Belgia heliloojadKreekaKaisa LingKategooria:Rapla maakonna soodBlack SabbathAmanda Hermiine KünnapasKategooria:Argentina jõedSaksamaa linnade loendAlex LepajõeCosta RicaEesti poliitikute loendFoobiate loendRock SummerKategooria:Hispaania kunstnikudÕnne 13Itaalia linnade loendSusan LuitsaluEesti kunstnike loendKategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejadKategooria:Saaremaa valla küladIivi VainikkoTippdomeenide loendKategooria:Hispaania maalikunstnikud