See artikkel räägib mobiilsest operatsioonisüsteemist; IOS võib viidata ka mõistele info ülekülluse sündroom.

iOS (varasema nimega iPhone OS) on Apple'i arendatav mobiilsete seadmete operatsioonisüsteem.

iOS
iOS 17 screenshot
Kodulehtapple.com/ee/ios/
ArendajaApple Inc.
Välja lastud2007-06-29
Keelmitmekeelne
KasutajaliidesCocoa Touch (mitmikpuude, graafiline kasutajaliides)
Kasutatud programmeerimiskeeledC, C++, Objective-C

Tänapäeval töötavad iOSi peal järgmised Apple'i seadmed: iPhone, iPod Touch, iPad ja Apple TV. Apple tutvustas iOSi koos esimese põlvkonna iPhone'iga 9. jaanuaril 2007. Tänapäevaks on iOS jõudnud 17. põlvkonnani ja viimane kasutajatele kättesaadav versioon on iOS 17. iOSi edu peitub tema uudses lähenemises mobiilsetele rakendustele. Telefonile funktsionaalsuse lisamiseks saab lihtsa protseduuri abil alla laadida programme Apple'i App Store'ist, kus 12. detsembri 2010 seisuga on üle 300 000 rakenduse. Kasutajaliides põhineb käsitsemisel: telefonile antakse käske sõrmede abil, libistades või koputades näppe mööda ekraanipinda või lähendades ja kaugendades kaht sõrme üksteisele. Operatsioonisüsteem kasutab ka andureid, et aru saada oma asukohast ruumis, muutes näiteks ekraani orientatsiooni seadme külili keeramisel.

iOS on edasiarendus Mac OS Xist ja on seetõttu UNIXil (BSD-l) põhinev operatsioonisüsteem. iOSis on 4 mõttelist kihti: tuumikkiht, tuumikteenuskiht, meediakiht ja Cocoa Touch kiht. Operatsioonisüsteemi maht on umbes 1 gigabaiti ja eri seadmetel on see erinev.

Ajalugu

muuda

Operatsioonisüsteemi näidati esimest korda laiemale avalikkusele koos iPhone'iga Macworld Conference & Expol 9. jaanuaril 2007 ja iOS anti välja sama aasta juunis. Alguses Apple'i turundus ei avaldanud operatsioonisüsteemi nime, väites lihtsalt, et iPhone kasutab OS Xi. Esialgu teiste arendajate rakendusi ei toetatud, kuid 17. oktoobril 2007 teatas Apple, et SDK on arendamisel, ja seda lubati tarkvara arendajatele järgmise aasta veebruariks. 6. märtsil 2008 anti välja esimene beeta ja operatsioonisüsteem nimetati ümber iPhone OSiks.

Apple'i telefonide suur müügiedu suurendas arendajate huvi platvormi ja SDK vastu. 5. septembril 2007 anti välja sama operatsioonisüsteemi kasutav iPod Touch, millel oli enamik iPhone'i omadustest, välja arvatud helistamine. 27. jaanuaril 2010 kuulutati välja uus iOS seade iPad, millel on 25 cm ekraan.

Kokku on Apple müünud üle 100 miljoni iOS seadme.[1]

2010. aasta juunis nimetas Apple iPhone OS ümber iOSiks. Seda nime kasutas varem Cisco oma ruuterites. Vältimaks kohtuvaidlusi, litsentseeris Apple selle nime Ciscolt.

Tunnusjooned

muuda

Avakuva

muuda

Avakuva, mis koosneb rakenduste ikoonidest ja dokkist, kuhu kasutajad saavad lisada kõige sagedamini kasutatud rakendusi, kuvatakse alati kui seade lülitatakse sisse või kui Kodu nuppu vajutatakse. Ekraani ülaosas on olekuriba, kus kuvatakse andmeid, näiteks aega, aku taset ja signaali tugevust. Üldiselt on kogu ülejäänud ekraan kasutatava rakenduse päralt.

Kaustad

muuda

iOS-i versioonidel alates neljandast on tarkvaral lihtne kaustade süsteem. Kui rakendused on "võbisevas olekus", siis saab neid lohistada üksteise peale, et luua kaust, kuhu saab kokku lisada 12 rakendust (20 rakendust iPadil), Kaustale pannakse automaatselt nimi vastavalt kaustas olevate rakenduste tüüpidele, aga nime võib muuta ka kasutaja.

Multitegumtöö

muuda

Enne iOS versioon 4. oli multitegumtöö lubatud ainult mõnel Apple-i enda lisatud rakendusele (näiteks iPod ja Mail) seadmes. Apple muretses, et mitme kolmandate tootjate rakenduste samaaegne käitamine vähendab akukestvust dramaatiliselt. Ent alates iOS versioon 4, on 3 generatsiooni ja uuemates iOS seadmetes lubatud läbi seitsme rakendusliidese.

Rakenduste vahetamine

muuda

Vajutades Kodu nuppu kaks korda tuleb nähtavale rakendusevaheti, mis on keritav, dokisarnane riba, mis ilmub ekraani allserva. Vajutades seal mõnele ikoonile muudetakse aktiivseks vastav rakendus. Hoides natuke aega all mõnda ikooni, hakkavad need "võbelema" ning kasutaja võib kinni panna soovitud rakenduse.

Arendus

muuda

Rakendused peavad olema spetsiaalselt disainitud iOS-ile ja ARM arhitektuurile. Sellega on kaasas Safari brauser. Teiste arendajate rakendused on lubatud alates iOS 2.0-st ja neid saab osta läbi App Store'i kaudu.

SDK

muuda

6. märtsil 2008 välja lastud SDK laseb arendajatel kirjutada programme kõikidele iOS seadmetele ja testida neid iPhone'i simulaatoril. Rakenduse laadimine seadmetesse on võimalik aga ainult pärast seda, kui Apple'ile on makstud arendusprogrammi tasu. Pärast Xcode 3.1 välja laskmist on see saanud iOS SDK arenduskeskkonnaks. Kõik iOS programmid kirjutatakse Objective C keeles.[2]

Arendajad võivad oma rakendustele panna ükskõik mis hinna, mis on kõrgem etteantud miinimumist. Arendajad saavad 70% kogutulust, mis teenitakse rakenduste müügiga App Store'is. Samuti võib rakendust jagada tasuta. Sel juhul ei pea maksma väljaandmise ja turundusega seotud tasusid, vaid piisab ainult liikmemaksust.[3]

Jailbreaking

muuda

iOS on olnud paljude häkkerite sihtmärk, et lisada operatsioonisüsteemile vahendeid, mida Apple ei toeta. Niisuguse häkkimise nimetus on jailbreaking [Jailbreaking (iOS)]. Enne App Store'i väljakuulutamist 2008 oli peamine põhjus iPhone'i häkkida talle teiste arendajate tarkvara lisamine. Pärast App Store'i avamist on häkkerite eesmärk muutunud. Nüüd pööratakse tähelepanu teemadele, visuaalsetele elementidele ja omadustele, näiteks Adobe Flashi toetamisele ja mitme rakenduse samaaegsele tööle ehk multitegumtööle. iOS 4-s on Apple osa nendest vahenditest ka standardile lisanud. Nendest tähtsaimad on taustapildi muutmise võimalus ja multitegumtöö. Mõned inimesed üritavad ebaseaduslikult jagada programme häkitud iOS seadmetele, mis on App Store'is tasulised. Häkkimine lisab iOS avakuvale alternatiivse rakenduste allalaadimise lingi: Cydia.

Viited

muuda
  1. http://www.wired.com/gadgetlab/2010/06/analyst-iphone-sales-to-surpass-100-million-by-2011/
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2010. Vaadatud 13. detsembril 2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. http://developer.apple.com/iphone/program/details.html

Välislingid

muuda
🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtHingedepäevEri:OtsimineEri:Viimased muudatusedMärt AvandiGunnar Graps2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimisedKategooria:Eesti näitlejadKategooria:India osariigidKategooria:Eesti kirjanikudRipsloomadHeljo MändKategooria:Türgi linnadPriit PärnSulamite loendMardipäevRagne VeensaluEesti kirjanike loendKategooria:Rootsi ajaloolised maakonnadDiviis5MIINUSTTõnis MägiKategooria:Prantsuse kirjanikudHalloweenLenna KuurmaaEestiKategooria:Rooma jumaladMihkel MattisenKategooria:Ameerika Ühendriikide sõjalennukidGennadi VainikkoBeowulfKategooria:Ameerika Ühendriikide osariigidValenciaKategooria:Prantsuse heliloojadBrigaadKeemiliste elementide loendKategooria:Eesti lauljadKättemaksukontorVikipeedia:Kontakteeru meiegaKategooria:Eesti heliloojadJuhan LiivVikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024David AttenboroughEesti näitlejate loendŠveitsi linnade loendLZ 127 Graf ZeppelinTaani kirjanike loendLauri MäeseppKategooria:Eesti maalikunstnikudRauasulamRssLeedu linnade loendKategooria:Eesti jalgpalluridKategooria:Eesti luuletajadTüümusEsilehtKategooria:Rumeenia linnadEesti jõgede loendIn memoriam 20242. novemberSodiaagimärkIsadepäevHiina astroloogiaKategooria:Argentina maletajadTill EulenspiegelRahvaste ja hõimude loendTrooja sõdaKategooria:Hiiumaa valla küladTullio LiblikKategooria:Eesti ajakirjanikudKategooria:Inglise kirjanikudPrantsusmaa linnade loendSynne ValtriOrkaanPrantsuse kirjanike loendEesti saarte loendKategooria:Belgia heliloojadKreekaKaisa LingKategooria:Rapla maakonna soodBlack SabbathAmanda Hermiine KünnapasKategooria:Argentina jõedSaksamaa linnade loendAlex LepajõeCosta RicaEesti poliitikute loendFoobiate loendRock SummerKategooria:Hispaania kunstnikudÕnne 13Itaalia linnade loendSusan LuitsaluEesti kunstnike loendKategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejadKategooria:Saaremaa valla küladIivi VainikkoTippdomeenide loendKategooria:Hispaania maalikunstnikud