2024

• Juudi kalender: 5784–5785
• Hinduistlik kalender: 5125–5126
• Islami kalender: 1445–1446
• Iraani kalender: 1402–1403
• Sirvikalender: 10237

 Pikemalt artiklis Jaanuar 2024

• 1. jaanuar – Mägi-Karabahhi Vabariik lakkas eksisteerimast.
• 1. jaanuar – Jaapanis Noto poolsaarel toimus maavärin magnituudiga 7,6, mille tagajärjel hukkus vähemalt 202 inimest. Anti tsunamihoiatus. See oli tugevaim Jaapani põhiosa tabanud maavärin pärast 2011. aasta Sendai maavärinat.
• 9. jaanuar – Prantsusmaa peaministri ametisse astus 34-aastane Gabriel Attal. Ta on riigi ajaloo noorim ja ühtlasi ka esimese end avalikult geina määratlev valitsusjuht.
• 11. jaanuar – Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia väed andsid õhulööke huthide sihtmärkide vastu Jeemenis pärast Punasel merel toimunud rünnakuid kaubalaevade vastu.
• 13. jaanuar – Taiwani presidendiks valiti Lai Ching-te.
• 14. jaanuar – Taanis andis kuninganna Margrethe II võimu üle oma pojale, kroonprints Frederikile, kellest sai kuningas Frederik X.
• 17. jaanuar – Venemaal Baškortostanis Baimakis kogunes mitu tuhat inimest protestiks kohtuhoone ette, kus keskkonnaaktivist Fail Alsõnovile oli mõistetud neli aastat vangistust. Politsei ja eriüksused ajasid meeleavalduse pisargaasi kasutades laiali, vahistati kümneid meeleavaldajaid.
• 21. jaanuar – Venemaal Leningradi oblastis puhkes öösel Ust-Luga merekaubasadamas Novateki vedelgaasiterminalis ulatuslik tulekahju, mille põhjustas Ukraina droonirünnak.
• 24. jaanuar – Venemaal Belgorodi oblastis Jablonovo küla lähedal kukkus alla transpordilennuk Il-76. Venemaa väitel vedas lennuk Ukraina sõjavange, Ukraina allikatel tulistas lennuki alla Ukraina õhukaitse ning lennukiga toimetati rindele rakette S-300.
• 25. jaanuar – Türgi president Recep Tayyip Erdoğan allkirjastas Rootsi NATO-ga liitumise dokumendi.

 Pikemalt artiklis Veebruar 2024

• 1.–5. veebruar – Tšiilit aset leidnud metsa- ja maastikutulekahjudes hukkus üle 130 inimese.

• 11. veebruar – Soomes toimus presidendivalimiste teine voor, mille tulemusena valiti riigi presidendiks Alexander Stubb.
• 15. veebruar – Kreeka legaliseeris esimese õigeusu riigina samasooliste abielu.

 Pikemalt artiklis Märts 2024

• 1. märts – Soome presidendina astus ametisse Alexander Stubb.
• 1. märts – Moskvas maeti Borissovo kalmistule Aleksei Navalnõi.
• 7. märts – Rootsi sai NATO 32. liikmeks.
• 15.-17. märts – Venemaal toimusid presidendivalimised.
• 22. märts – Rünnak Crocus City Hallis: Venemaal Krasnogorskis Crocus City Hallis toimus terrorirünnak.

 Pikemalt artiklis Aprill 2024

• 3. aprill – Taiwani 2024. aasta maavärin.^[1]

 Pikemalt artiklis Juuni 2024

• 3.– 9. juuni – Euroopa Liidus toimusid Euroopa Parlamendi valimised.
• Iisraeli õhurünnakus Gazale hukkus vähemalt 40 palestiinlast, sealhulgas 14 last.^[2][3]

 Pikemalt artiklis Juuli 2024

• 1. juuli – Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Ungari.
• 4. juuli – Suurbritannias toimunud üldvalimised võitis Leiboristlik Partei. Uue peaministrina astus järgmine päev ametisse Keir Starmer.
• 5. juuli – Iraani presidendiks valiti Mas‘ūd Pezeshkīān.
• 7. juuli – Prantsusmaa parlamendivalimiste tulemusena sai Uus Rahvarinne Rahvuskogusse enim kohti, kuid ei saavutanud enamust.
• 13. juuli – Donald Trumpi mõrvakatse: Pennsylvania osariigis valimiskampaania ürituse ajal toimunud mõrvakatses sai Ameerika Ühendriikide endine peaminister Donald Trump haavata.
• 19. juuli – Rahvusvaheline Kohus jõudis otsusele, et Iisraeli poolne Palestiina alade okupeerimine on vastuolus rahvusvahelise õigusega.
• 19. juuli – Ameerika Ühendriikide küberturbe tehnoloogiaettevõtte CrowdStrike'i vigane tarkvarauuendus põhjustas tõrkeid arvutite töös kogu maailmas.
• 21. juuli – Ameerika Ühendriikide president Joe Biden teatas, et loobub kandideerimisest 2024. aasta presidendivalimistel.
• 30. juuli – Pärast Inglismaal Southportis toimunud massipussitamist, milles hukkus kolm inimest, puhkesid üle Suurbritannia ligi nädal aega kestnud paremäärmuslaste rahutused.
• 31. juuli – Iraanis Teheranis tapeti Ḩamāsi poliitiline juht Ismā‘īl Hanīyah.

 Pikemalt artiklis August 2024

• 9. august – Voepass Linhas Aérease lend 2283: Brasiilias São Paulo osariigis kukkus alla lennufirma VoePass reisilennuk. Hukkusid kõik pardal viibinud 62 inimest.
• 14. august – Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas seoses ahvirõugete epideemiaga välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra.
• 16. august – Paar päeva pärast seda, kui Tai kohus oli ametist kõrvaldanud Srettha Thavisini, sai uueks Tai peaministriks Paetongtarn Shinawatra.
• 31. august – Venemaal Kamtšatka poolsaarel kukkus alla helikopter Mil Mi-8. Hukkusid kõik pardal viibinud 22 inimest.

 Pikemalt artiklis September 2024

• 3. september – Venemaa sissetung Ukrainasse: Ukrainas asuvale Poltava linnale korraldatud raketirünnakus hukkus üle 50 inimese.

• 5. september – Prantsusmaa peaministriks nimetati Michel Barnier, misjärel puhkesid üle Prantsusmaa valitsusvastased meeleavaldused.
• 12. september – Jared Isaacman sooritas kosmosemissiooni Polaris Dawn ajal esimese kommertsastronaudina kosmosekõnni.
• 27. september – Iisraeli õhuvägi andis õhulöögi Hezbollah peakorterile Beirutis, milles hukkus mitu inimest, sealhulgas Hezbollah liider Hassan Nasrallah.

 Pikemalt artiklis Oktoober 2024

• 1. oktoober – Ukraina väed taganesid Vuhledarist.

• 3. november – Moldovas toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis ametisolev president Maia Sandu.
• 5. november – Ameerika Ühendriikides toimusid presidendivalimised, mille võitis Donald Trump.
• 18. november – Hiina kaubalaev Yi Peng 3 lõhkus Soome ja Saksamaa ning Leedu ja Rootsi vahelised merekaablid.

• 1. jaanuar – Tartust sai Euroopa kultuuripealinn.
• 11. jaanuar – Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas Eestit, kus kohtus president Alar Karise ja peaminister Kaja Kallasega ning pidas kõne Riigikogus.
• 16. jaanuar – Kaitsepolitseiamet teatas, et algatas Tartu Ülikooli rahvusvahelise poliitilise teooria professori Vjatšeslav Morozovi suhtes uurimise ja esitas mehele kahtlustuse Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses ja selle toetamises.
• 22. jaanuar – 29. jaanuar – Eestis toimus õpetajate streik.
• 1. juuli – Kaitseväe juhataja ametisse astus brigaadikindral Andrus Merilo.
• 23. juuli – Eesti peaministrina astus ametisse Kristen Michal.

 Pikemalt artiklis 2024. aasta filmis

• 7. jaanuar – USA-s Beverly Hillsis jagati 81. korda välja Kuldgloobuse auhinnad.
• 15.–25. veebruar – Toimus 74. Berliini rahvusvaheline filmifestival. Peaauhinna Kuldkaru võitis Mati Diopi dokumentaalfilm "Dahomey".
• 18. veebruar – Londonis Royal Festival Hallis jagati välja Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad (BAFTA auhinnad). Enim auhindu (7) võitis "Oppenheimer".
• 10. märts – USA-s Los Angeleses jagati 96. korda välja Oscarid.

 Pikemalt artiklis 2024. aasta muusikas

• 4. veebruar – USA-s California osariigis Los Angeleses jagati 66. korda välja Grammy auhinnad.
• 7., 9. mai, 11. mai – Rootsis Malmös toimus 68. Eurovisiooni lauluvõistlus.

 Pikemalt artiklis 2024. aasta spordis

• 12. jaanuar – 10. veebruar – Aasia meistrivõistlused jalgpallis.
• 13. jaanuar – 11. veebruar – Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis.
• 11. veebruar – Ameerika jalgpalli kõrgliiga NFL-i finaalmängu Super Bowli võitis kolmandat korda viie aasta jooksul Kansas City Chiefs, alistades San Francisco 49ersi.
• 1.–3. märts – Suurbritannias Glasgow's toimusid kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused.
• 8.–23. märts – Ghanas Accras toimusid Aafrika mängud.
• 18.– 24. märts – Kanadas Montréalis toimusid iluuisutamise maailmameistrivõistlused.
• 7.–12. juuni – Itaalias Roomas toimusid kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused.
• 14. juuni – 14. juuli – Saksamaal toimus Euroopa meistrivõistluste finaalturniir jalgpallis.
• 26. juuli – 11. august – Pariisis toimusid 2024. aasta suveolümpiamängud.

 Pikemalt artiklis In memoriam 2024

• 1. jaanuar – Niklaus Wirth, Šveitsi arvutiteadlane
• 4. jaanuar – Glynis Johns, Briti näitleja
• 5. jaanuar – Nicholas Rescher, saksa päritolu USA filosoof
• 7. jaanuar – Franz Beckenbauer, saksa jalgpallur ja jalgpallitreener
• 16. jaanuar – Vaino Väljas, Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat
• 19. jaanuar – Laas Leivat, Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees
• 21. jaanuar – Hillar Aben, eesti tehnikateadlane
• 23. jaanuar – Melanie Safka, Ameerika Ühendriikide laulja
• 24. jaanuar – Väino Uibo, eesti näitleja ja lavastaja
• 4. veebruar – Hage Geingob, Namiibia poliitik
• 11. veebruar – Kelvin Kiptum, Keenia pikamaajooksja
• 16. veebruar – Aleksei Navalnõi, Venemaa poliitik
• 19. veebruar – Jan Assmann, saksa egüptoloog
• 25. veebruar – Vallo Raun, eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik
• 27. veebruar – Leev Kuum, eesti majandusteadlane
• 28. veebruar – Nikolai Rõžkov, Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane
• 1. märts – Jüri Kalmus, eesti jalgrattasporditreener
• 16. märts – Meeli Sööt, eesti näitleja
• 17. märts – Vaapo Vaher, eesti literaat
• 27. märts – Daniel Kahneman, juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog
• 2. aprill – Uno Kaupmees, eesti laulja ja raadiodiktor
• 5. aprill – Jaan Tooming, eesti lavastaja
• 8. aprill – Peter Higgs, Briti füüsik
• 19. aprill – Daniel Dennett, Ameerika Ühendriikide filosoof
• 30. aprill – Paul Auster, juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kirjanik
• 12. mai – Juri Apresjan, Venemaa keeleteadlane
• 13. mai – Alice Munro, Kanada kirjanik
• 30. mai – Kalev Kallo, Eesti poliitik
• 3. juuni – Johannes Lott, Eesti NSV partei- ja riigitegelane
• 11. juuni – Françoise Hardy, prantsuse laulja
• 16. juuni – Vello Mäss, eesti allveearheoloog
• 18. juuni – Anouk Aimée, prantsuse filminäitleja
• 19. juuni – Hagi Šein, Eesti teleajakirjanik, televisioonijuht ja teleteadlane
• 20. juuni – Margarita Voites, eesti ooperilaulja
• 29. juuni – Jaak Lõhmus, eesti filmiajakirjanik ja filmitegija
• 1. juuli – Ismail Kadare, albaania kirjanik
• 3. juuli – Roland Dumas, Prantsusmaa poliitik
• 20. juuli – Maret Purde, eesti arstiteadlane
• 26. juuli – Arvo Valton, eesti kirjanik
• 30. juuli – Lembit Sarapuu, eesti maalikunstnik
• 1. august – Villu Jürjo, eesti luterlik vaimulik
• 7. august – Õnne Pärl, eesti ajakirjanik ja fotograaf
• 14. august – Gena Rowlands, Ameerika Ühendriikide näitleja
• 18. august – Alain Delon, prantsuse näitleja
• 9. september – James Earl Jones, Ameerika Ühendriikide näitleja
• 9. september – Rein Prank, eesti matemaatik
• 9. september – Caterina Valente, itaalia päritolu laulja
• 11. september – Alberto Fujimori, jaapani päritolu Peruu poliitik
• 20. oktoober – Fethullah Gülen, Türgi vaimulik ja poliitik
• 1. detsember – Fred Jüssi, eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija

• 
  Franz Beckenbauer
• 
  Vaino Väljas
• 
  Aleksei Navalnõi
• 
  Françoise Hardy
• 
  Arvo Valton
• 
  Alain Delon

• meditsiin – Victor Ambros, Gary Ruvkun
• füüsika – John Hopfield, Geoffrey Hinton
• keemia – David Baker, Demis Hassabis, John Jumper
• kirjandus – Han Kang
• rahu – Nihon Hidankyō
• majandus – Daron Acemoglu, Simon Johnson ja James Robinson

Eestis:

• Kultuuririkkuse aasta^[4]

• aasta kala – koha^[5]
• aasta liblikas – kirju-tumesilmik^[6]
• aasta lind – kägu^[7]
• aasta loom – saarmas^[8]
• aasta muld – leostunud gleimuld^[9]
• aasta puu – harilik tamm^[10]
• aasta orhidee – vööthuul-sõrmkäpp^[11]
• aasta sammal – harilik helvik^[12]
• aasta seen – kamperriisikas (Lactarius camphoratus)^[13]