Pariis

Prantsusmaa pealinn

See artikkel See artikkel räägib Prantsusmaa pealinnast. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pariis (täpsustus).

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Pariisi linna departemang

prantsuseDépartement de Ville de Paris
Eiffeli torn, Sainte-Clotilde'i basiilika, Chaillot' palee, Orsay muuseum ning Seine'i jõge ületavad sillad: Pont des Arts, Pont du Carrousel ja Pont Royal
Lipp
Vapp
Pariisi lipp
Pariisi vapp

Pindala105,4 km²
Elanikke2 145 906 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid48° 51′ N, 2° 21′ E
Pariis (Prantsusmaa)
Pariis

Aastatel 20012007 ja 20082014 oli linnapea Bertrand Delanoë. Aastatel 2014–2020 ja 2020–2026 on linnapea Anne Hidalgo.

Ajalugumuuda

 Pikemalt artiklis Pariisi linna ajalugu
Droonivideo Pariisi triumfikaarest ja ringristmikust 2022. aastal

Vanaaegmuuda

Esialgu oli seal keldi hõimu parisiide asula, mis asus Seine'i jõe saarel. Hõim oli rikas ja tuntud kullast müntide vermijana[2].

Rooma aegmuuda

Caesari ajal vallutasid selle roomlased, aga pärismaalased osutasid neile visa vastupanu. Roomlased nimetasid asulat Lutetia Parisiorum'iks. Rooma aja muistiseid on Pariisis säilinud vähe.[2]

Keskaegmuuda

508 sai Pariis Merovingide riigi pealinnaks[2] ja 987 Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn.

Uusaegmuuda

17.-18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks.

19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber.

Uusim aegmuuda

1900. aasta Pariisi maailmanäituseks ehitati näiteks Grand ja Petit Palais, Aleksander III sild, ning Orsay raudteejaam, millest 1986. aastal sai Orsay muuseum,.

19. juulil 1900 avati Pariisi metroo, mis on vanuselt neljas metroo maailmas.

1944. aasta augustis käskis Adolf Hitler jätta Pariisi varemetesse. Ta ütles: "Linn ei tohi langeda vaenlase (lääneliitlaste) kätte, välja arvatud täieliku rusuna." Pariisi sõjaväekuberner kindral Dietrich von Choltitz jättis aga Hitleri käsu täitmata.

Pariisi linna vapikirjaks on Fluctuat nec mergitur ('õõtsub [lainetel] ega upu'). Deviis pärineb umbes 13. sajandist, kaupmeeste gildilt, mis hoidis enda kontrolli all Seine'il toimuvat liiklust ja tehinguid. Esialgu oli vapil üksnes laeva kujutis. Ent pärast Pariisi kaupmeeste mässu ja nende juhi Étienne Marceli mõrvamist 1385. aastal andis dofään (hilisem Charles V Hea) käsu, et vapile lisataks prantsuse kuningate heraldiliste liiliatega väli.

Tänapäeval on Pariis maailma juhtivaid äri- ja kultuurikeskusi. Tal on suur mõju poliitika, hariduse, meelelahutuse, ajakirjanduse, moe ja kunsti vallas. Pariisis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Neist tähtsaimad on UNESCO, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Rahvusvaheline Kaubanduskoda ning Euroopa Kosmoseagentuur. Pariisi peetakse üheks maailma kõige rohelisematest ja elamisväärsematest linnadest, teisalt kuulub ta ka kõige kallimate linnade hulka.

Kliimamuuda

Lühifilm talvisest Pariisist 2018. aastal

Pariisi aasta keskmine temperatuur on +8,5 °C. Kõige palavamad kuud on juuli (+15,5 °C) ja august (+15,4 °C), kõige külmemad jaanuar (+2,5 °C) ja veebruar (+2,8 °C).

Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud juulis (+40,4 °C) ja augustis (+39,5 °C), kuid jaanuariski on mõõdetud +16,1 °C ja detsembris +17,1 °C, ülejäänud kuudel veelgi rohkem.

Kõige madalamad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud detsembris (−23,9 °C) ja veebruaris (−14,7 °C). Augusti miinimum on +6,3 °C ja juulis +6,0 °C. Juunist septembrini pole kunagi öökülma registreeritud.

Aastas sajab 650 mm. Sademed jaotuvad aastas ühtlaselt. Kõige rohkem sajab mais (65 mm) ja juulis (63 mm), kõige vähem augustis (43 mm) ja veebruaris (44 mm). Aastas on 112 sajupäeva, neist kõige rohkem detsembris (10,7) ja märtsis (10,4), kõige vähem augustis (6,9) ja juulis (8).

Aastas paistab päike keskmiselt 1748 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (239 tundi) ja august (220 tundi). Kõige vähem päikest paistab detsembris (50 tundi) ja jaanuaris (56 tundi).

Elanikkondmuuda

AastaElanikke
1801547 756
18511 053 262
18812 269 023
19212 906 472
19462 725 374
19992 125 246

Pariisi linnastu elanike arvu kohta on andmeid alates aastast 59 eKr (25 tuhat). Aastaks 510 oli Pariisi elanike arv kasvanud 80 tuhandeni. Edaspidi langes see aastaks 1000 viikingite sissetungide tõttu madalaima tasemeni (20 tuhat). Edaspidi on elanike arv kasvanud mõnest vahepealsest mõõnast hoolimata ja on 1999. aasta ametlike andmete järgi 11 174 743.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kasvas Pariisi elanike arv eriti kiiresti ja saavutas 1921. aasta loendusel 2,9 miljonit elanikku. Pärast seda on elanike arv pea iga loendusega vähenenud, välja arvatud 1954. aasta loendus, mis näitas elanike arvu kasvu 125 tuhande inimese võrra, võrreldes eelmise loendusega 1946. aastast. Viimase hinnangu (veebruar 2005) järgi oli Pariisis 2004. aastal 2 142 800 elanikku.

Tour Montparnasse'ist avanev panoraamvaade Pariisile

Haldusjaotusmuuda

Pariisi linn jaguneb 20 ringkonnaks ehk prantsuse keeles arrondissement '​iks. Rahvaesindajate valimisel igast ringkonnast kasutatakse väljendit sektor.

Pariisi ringkonnad
Pariisi ringkondade paiknemine ja nende rahvastiku tihedus 2017
Pariisi ringkondNimiElanike arv (2011)Pindala (ha)
I ringkondLouvre17 584183
II ringkondBourse22 92799
III ringkondTemple36 120117
IV ringkondHôtel-de-Ville27 887160
V ringkondPanthéon60 800254
VI ringkondLuxembourg43 880215
VII ringkondPalais-Bourbon57 786409
VIII ringkondÉlysée40 589388
IX ringkondOpéra60 120218
X ringkondEntrepôt94 027289
XI ringkondPopincourt154 647367
XII ringkondReuilly144 402637*
XIII ringkondGobelins183 260715
XIV ringkondObservatoire140 317564
XV ringkondVaugirard238 395848
XVI ringkondPassy169 942791**
XVII ringkondBatignolles-Monceau170 174567
XVIII ringkondButtes-Montmartre203 127601
XIX ringkondButtes-Chaumont186 090679
XX ringkondMénilmontant198042598

*Ilma Vincennesi metsata
**Ilma Boulogne'i metsata

Arhitektuur ja vaatamisväärsusedmuuda

Vaade üle südalinna
Marsi väljak ja Eiffeli torn ning kauguses ärikeskus La Défense
Sacré-Cœuri kirik

Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised – endine piiskopi- ja kuningaloss, Sainte-Chapelle (Püha kabel) ja Notre-Dame (Jumalaema kirik) – pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt.

Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks.

Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak, peatänav Champs-Élysées' avenüü ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak. Viimase keskel on Arc de Triomphe (triumfikaar), 1920. aastast asetseb selle all tundmatu sõduri haud. Paremal kaldal paikneb ka Montmartre, omal ajal vaimuelu-, nüüd eeskätt meelelahutuslinnaosa.

Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse.

Üle Seine'i viib 33 silda. Pariisi vanim säilinud sild on Pont Neuf.

Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i ja Vincennesi mets.

Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri- jm. kunstimälestiste linn. Peale Notre-Dame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik Saint-Germain-des-Prés (10.–12. saj), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules Hardouin-Mansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik, Saint-Sulpice ja Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud Sacré-Cœuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak, kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou kultuurikeskus, mis ehitati 19751977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued elamupiirkonnad.

Pariisi suurimale kalmistule Père-Lachaise'i kalmistule on maetud kuulsaid poliitika- ja kultuuritegelasi, sealhulgas eesti kunstnik Eduard Viiralt.

Linna kõrgeim hoone on 210 meetri kõrgune Tour Montparnasse.

Pariisi ärirajoon La Défense asub linna läänepiiril.

Majandusmuuda

2009. aastal oli Pariisi sisemajanduse kogutoodang 552,1 miljardit eurot[3]. Kui Pariis oleks riik, oleks ta riikide SKP nimistus 17. kohal. See on peaaegu sama suur kui terve Hollandi SKP.

1999. aasta andmetel töötas Pariisi linnastus 5,089 miljonit inimest, nendest 16,5% äriteenuste, 13,0% kaubanduse, 12,3% tootmise, 10,0% avaliku halduse ja sõjaväe, 8,7% tervishoiu, 8,2% transpordi ja side ning 6,6% hariduse valdkonnas. Tootvas sektoris oli kõige suurem osakaal elektroonika- ja elektritööstusel (17,9%) ning kirjastamisel ja trükitööstusel (14,0%). Turismi ja sellega seotud tegevusaladega tegeles 6,2% töötajatest.

Pariisi immigrantide getodes on töötus 20–40%.

Champs-Élysées

Sportmuuda

Pariisis toimunud tähtsaimad spordiüritused on 1900. ja 1924. aasta suveolümpiamängud ning 2003. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus. Pariisis toimuvad ka 2024. aasta suveolümpiamängud.

Jalgpalliklubidest on tuntuim Paris Saint-Germain.

Eestlusmuuda

Vaata kamuuda

Viitedmuuda

Välislingidmuuda

🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtEri:OtsimineÜlestõusmispühadEri:Viimased muudatusedPärtel-Peeter PereKategooria:Eesti näitlejadSuur reedeUrve Paris PaloMadle LippusEestiKategooria:Eesti kirjanikudKülli TeetammUrve PaloMihhail KõlvartEesti kunstnike loendTallinna linnavolikoguRahvusvaheline teatripäevKäguSaarmasEesti kirjanike loend27. märtsAngkor WatKategooria:Eesti ajakirjanikudKeemiliste elementide loendKategooria:Eesti heliloojadSuveaegToomas TrassItaalia linnade loendUEFA Euroopa Liiga 2016/17 (alagrupiturniir)Priit VolmerErna VillmerRaine LooKategooria:Ameerika Ühendriikide osariigidCarles PuigdemontKategooria:Eesti lauljadSuure-LähtruEesti linnadKategooria:Eesti jalgpalluridMaterjaliteadusAndero ErmelRea RausPrantsuse kirjanike loendEsilehtPeeter JürgensEgiptusKategooria:Hiiumaa valla küladLeopardUrmas EspenbergKategooria:Eesti maalikunstnikudKategooria:Eesti luuletajadAnts LauterMaarjo MändmaaVihmametsEuroopa riigidKategooria:Eesti laskesuusatajadUEFA Meistrite Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ringSuure-Lähtru mõisKategooria:Lääne-Viru maakonna järvedTeine maailmasõdaLiisa SaaremäelAmeerika ÜhendriigidSI-süsteemi põhiühikudArnold MeriTallinnPriit KolsarKategooria:Venemaa jõedIdi AminKuuse-kooreüraskSoome linnade loendIslamSaksamaa linnade loendHeido VitsurSuur neljapäevPärnu metanoolitragöödiaEesti näitlejate loendAfganistanNATOMetanoolPiret LaurimaaKategooria:Euroopa jõedKamperriisikasIndiaanlasedTiit OjasooMärtsiküüditamineKalevipoegVikipeedia:Kontakteeru meiegaEne-Liis SemperPashaVäärispuitMoodul:ArgumentsAfganistani lippRebaneEesti tähestikEuroopa LiitMaarja UnduskKategooria:Jõgeva maakonna jõedSisemajanduse kogutoodangHarilik tammAmeerika Ühendriikide linnade loend