Mänd (perekond)

Okaspuude perekond männiliste sugukonnast

Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.

Mänd
Harilik mänd Pinus sylvestris. Illustratsioon raamatust "Köhler's Medizinal-Pflanzen"
Harilik mänd Pinus sylvestris. Illustratsioon raamatust "Köhler's Medizinal-Pflanzen"
Taksonoomia
RiikTaimed Plantae
HõimkondPaljasseemnetaimed Pinophyta
KlassOkaspuud Pinopsida
SeltsOkaspuulaadsed Pinales
SugukondMännilised Pinaceae
PerekondMänd Pinus
Männi leviala maailmas
Männi leviala maailmas
Eldari mänd
Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul

Perekonnas on umbes 115 liiki, kuigi eri autorite järgi on liikide arv 105–125. Eestis kasvab neist looduslikult ainult harilik mänd, mis on ühtlasi ka kõige laiema areaaliga männiliik maailmas.

Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid.

Enamikul mändidel on suhteliselt pehme, vaigune ja hästi töödeldav puit, mida kasutatakse väga laialdaselt ehitusmaterjalina, postideks, raudteeliipriteks jne, ka mööbli valmistamiseks, kuid vaigususe tõttu veidi vähem paberi valmistamiseks.

Mäenduses on männipuit väga tähtis šahtide toestamisel, sest ta on pikakiuline, vastupidav ja teeb ülekoormuse korral enne purunemist häält, hoiatades niimoodi kaevureid, enne kui ta puruneb.

Laevaehituses on männipuit üks kasutatumaid nii Eestis kui ka teistes Põhjamaades.

Levikmuuda

Männid on pärismaised suuremas osas põhjapoolkerast. Levila ulatub metsapiirist Põhja-Norras kuni troopika liivaaladeni.

Euraasias ulatub nende levikuala Portugalist ja Šotimaast idas Venemaa Kaug-Ida, Jaapani ja Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit.

Põhja-Ameerikas ulatub mändide levila Arktikast lõunas Nicaragua ja Haiti saareni. Kõige liigirikkamad on Mehhiko ja California.

Sissetoodud männiliike, nagu näiteks kiirjas mänd, istutatakse laialdaselt ka paljudes piirkondades lõunapoolkeral. Uus-Meremaal on see puu eriti kiire kasvuga ja saavutab mõnekümne aastaga raieküpsuse.

Morfoloogiamuuda

Männid on igihaljad ja vaigukad.

Enamiku mändide puukoor on tüve alumises osas paks ja vastupidav kergematele metsapõlengutele, tüve ülaosas aga õhuke ja kestendav.

Oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina, kuigi okste rõngas paistab välja kasvavat ühest kohast. Paljud männid on uninodaalsed, st neil kasvab igal aastal ainult üks niisugune okstemännas (rahvakeeli oksakodarik) sama aasta uue võsu pungadest, teised aga on multinodaalsed, st. neil kasvab igal aastal kaks või enam männast, seda sageli vaid puu nooremas eas.

Oksad, lehed ja käbide kattesoomused kasvavad Fibonacci arvude proportsioonides.

Kevadisi noori võsusid nimetatakse männikasvudeks. Nad on algul heledat värvi ja püstises asendis. Hiljem nad tumenevad ja pöörduvad väljapoole. Männikasvude järgi hindavad metsnikud mullaviljakust ja puude elujõudu.

Okastikmuuda

Mändidel on nelja tüüpi okkaid. Seemikutel on algul

  1. 4–20 idulehte, millele kohe järgnevad
  2. noorte taimede juveniilsed okkad, mis on 2–6 cm pikkused, üksikud, rohelised või sageli sinakasrohelised ning paiknevad võsul spiraalselt. Kuue kuu kuni viie aasta möödudes asenduvad need
  3. soomuslehtedega (makroblastidega), mis sarnanevad pungasoomustega ning on väikesed ja pruunid. Neis ei toimu fotosünteesi ja nad paiknevad nagu juveniilsed okkad. Viimane tüüp on
  4. okkad, mis on rohelised, neis toimub fotosüntees, nad on 2–5 (1–6) okkast koosnevates kobarates (kimpudes), iga kimp kasvab välja väikesest pungast tillukesel võsul soomuslehe kaenlas. Need pungasoomused jäävad sageli kimbule alustupeks, seda just pinus alamperekonna liikidel (kaheokkalised männid). Okkad püsivad olenevalt liigist 1,5–6, harvadel liikidel rohkem aastat. Kui võsu kahjustatakse (näiteks mõni loom sööb seda), siis kahjustusest vahetult allpool paiknevatest uinupungadest kasvab välja uus võsu, mis asendab kaotsiläinud osa.

Okaste arv kimbus on üks männiliike eristav tunnus.

Viieokkalised männid (sealhulgas alamperekond Strobus) on näiteks:

Kolmeokkalised männid on näiteks

Kaheokkalised männid on enamik alamperekonna Pinus liike, näiteks

Käbidmuuda

Männid on enamjaolt ühekojalised: isas- ja emaskäbid on samal puul. Mõned liigid on siiski subdiöötsilised: ühel puul on valdavalt, kuid mitte eranditult ühest soost käbid. Sageli on see seotud ka kasvutingimustega. Näiteks kehvades valgustingimustes vireleval harilikul männil arenevad valdavalt isasõied, kuna nende kasvatamine nõuab vähem energiat.

Isaskäbid on väikesed, tavaliselt 1–5 cm pikkused. Nad on puu küljes lühikest aega (tavaliselt kevadel, mõnel liigil ka sügisel) ning kukuvad alla, niipea kui nad on tolmelnud.

Emaskäbidel läheb pärast tolmlemist tavaliselt 1,5–3 aastat küpsemiseks. Viljastumine toimub aasta hiljem. Igal käbil on palju kattesoomuseid, mis paiknevad spiraalselt. Iga viljakandva soomuse küljes on kaks seemet. Käbi aluse ja tipu juures paiknevad soomused on väikesed ja ilma seemneteta. Seemned on enamasti väikesed ja tiivulised ning neid kannab laiali tuul, kuid mõnel liigil on nad suuremad ja ühe jäänuktiivaga või üldse tiivata pähklikesed, lisaks kannavad neid laiali linnud ja pisiimetajad. Küpsed käbid enamasti avanevad ja lasevad seemned välja, kuid mõnel liigil, mille seemneid kannavad laiali linnud (näiteks valgetüveline seedermänd), tulevad seemned välja alles siis, kui lind käbi katki teeb. On ka selliseid mände (näiteks keerdmänd ja hall mänd), mille seemned on käbis varjul, kuni metsatulekahju puu hävitab; seejärel vabaneb tohutu hulk seemneid, et põlenud maa taasasustada.

Käbid on kas tünnikujulised (püramidaalsed või ümarad) või väga saledad ja banaanikujulised (täiskasvanud puudel).

Ökoloogiamuuda

Üraskid Dendroctonus ponderosae on hävitanud need keerdmännid Kanadas.

Männid kasvavad hästi happelistel muldadel, mõned ka lubjarikastel muldadel, kuid on enamuses vähenõudlikud selle viljakuse suhtes. Samuti taluvad paljud männiliigid põuda ning kuiva ja liivast pinnast.

Üksikud männiliigid, näiteks pigimänd, ajavad pärast metsatulekahjusid võrseid (annavad kännuvõsu). Mõned männiliigid, näiteks piiskopimänd, vajavad efektiivseks uuenemiseks metsatulekahjusid, ning aladel, kus metsatulekahjudega võideldakse, nende populatsioon aeglaselt väheneb.

Mitmed liigid on kohastunud ekstreemsetele kasvutingimustele mägedes ja põhjapiirkondades. Nende seas on kääbus-seedermänd, mis kasvab igikeltsal ja katab hiigelalasid Ida-Siberis, mägimänd, valgetüveline seedermänd ja Balfouri mänd ning rühma Balfourianae liigid ohteline mänd, igimänd ja Balfouri mänd.

Rühm Cembroides (pähklimänd, üheokkaline mänd, neljaokkaline mänd ja teised) ja hulk muid mände, sealhulgas kreeta mänd, on eriti hästi kohastunud kuuma ja kuiva poolkõrbekliimaga.

Seemneid söövad tavaliselt linnud ja oravad. Mõned linnud, sealhulgas mänsak, kašmiiri mänsak ja männi-sininäär, on tähtsad männiseemnete levitajad uutele aladele.

Männiokkaid söövad mõned liblikalised, sealhulgas Thaumetopoea pityocampa, Bupalus piniaria, Panolis flammea ja Odontopera bidentata, samuti pidevkehaliste perekond Neodiprion.

Klassifikatsioonmuuda

Männid jaotatakse käbide, seemnete ja lehtede tunnuste järgi kolmeks alamperekonnaks:

  • alamperekond Strobus. Käbisoomus ilma sidemeta. Jämetipp terminaalne. Seemnetiivad ühinenud. Üks kinnine juhtkimp lehe kohta;
  • alamperekond Ducampopinus. Käbisoomus ilma sidemeta. Jämetipp dorsaalne. Seemnetiivad liigendunud. Üks kinnine juhtkimp lehe kohta;
  • alamperekond Pinus. Käbisoomus sidemega. Jämetipp dorsaalne. Seemnetiivad liigendunud. Kaks kinnist juhtkimpu lehe kohta.

Alamperekond Ducampopinus on mitmes suhtes kahe ülejäänud alamperekonna vahepealne ja võib olla nende esivanem. Paljudes klassifikatsioonides paigutatakse see alamperekonna Strobus alla, kuid samahästi võiks selle paigutada alamperekonna Pinus alla, nagu California botaanik J. G. Lemmon 1888. aastal tegigi. Et ta kummagi alla hästi ei sobi, on parem teha see omaette alamperekonnaks.

Üldiselt rõhutatakse käbide, käbisoomuste, seemnete, lehekimpude ja -tuppede morfoloogiat, mistõttu klassifikatsioon on arusaadav ning võimaldab tavaliselt hõlpsat äratundmist üldise välimuse järgi.

Eestikeelse nimetusega männiliikide loendmuuda

  • aleppo mänd (Pinus halepensis)
  • alpi seedermänd (Pinus cembra)
  • arisoona mänd (Pinus arizonica)
  • Balfouri mänd (Pinus balfouriana)
  • Bunge mänd (Pinus bungeana)
  • Coulteri mänd (Pinus coulteri)
  • eldari mänd (Pinus brutia ssp. eldarica või Pinus eldarica)
  • Elliotti mänd (Pinus elliottii)
  • Engelmanni mänd (Pinus engelmannii)
  • Gerard'i mänd (Pinus gerardiana)
  • guatemaala mänd (Pinus ayacahuite)
  • hall mänd (Pinus banksiana)
  • harilik mänd (Pinus sylvestris, Pinus silvestris)
  • helmemänd (Pinus succinifera)
  • hiina seedermänd (Pinus armandii)
  • honduurase mänd (Pinus oocarpa)
  • igimänd (Pinus longaeva)
  • jaapani mänd (Pinus parviflora)
  • Jeffrey mänd (Pinus jeffreyi)
  • jünnani mänd (Pinus squamata)
  • kaljumänd (Pinus flexilis)
  • kalmumänd (Pinus densiflora, Pinus funebris)
  • kanaari mänd (Pinus canariensis)
  • kariibi mänd (Pinus caribaea)
  • keerdmänd (Pinus contorta, Pinus murrayana)
  • khasi mänd (Pinus kesiya)
  • kiirjas mänd (Pinus radiata)
  • kollane mänd (Pinus ponderosa)
  • konksmänd (Pinus uncinata)
  • korea seedermänd (Pinus koraiensis)
  • kreeta mänd (Pinus brutia)
  • Krempfi mänd (Pinus krempfii)
  • krimmi mänd (Pinus nigra spp. pallasiana või Pinus pallasiana)
  • kääbus-seedermänd (Pinus pumila)
  • laiuv mänd (Pinus patula)
  • lamedavõraline mänd (Pinus tabuliformis)
  • liivmänd (Pinus clausa)
  • läänemänd (Pinus monticola)
  • Massoni mänd (Pinus massoniana, Pinus sinensis)
  • merimänd (Pinus pinaster ehk Pinus maritima)
  • Merkuse mänd (Pinus merkusii)
  • Montezuma mänd (Pinus montezumae)
  • must mänd (Pinus nigra, Pinus laricio)
  • mägimänd (Pinus mugo, Pinus montana)
  • naastuline mänd (Pinus attenuata)
  • neljaokkaline mänd (Pinus quadrifolia)
  • Nelsoni mänd (Pinus nelsonii)
  • ohteline mänd (Pinus aristata)
  • pigimänd (Pinus rigida)
  • piinia ehk itaalia mänd (Pinus pinea)
  • piiskopimänd (Pinus muricata)
  • pikaokkaline mänd (Pinus palustris)
  • pisarmänd (Pinus wallichiana, Pinus griffithii)
  • pitsunda mänd (Pinus pithyusa)
  • potosi mänd (Pinus culminicola)
  • põhjamehhiko mänd ehk tšiuaava mänd (Pinus leiophylla ssp. chihuahana või Pinus chihuahana)
  • pähklimänd (Pinus cembroides)
  • rippokkane mänd (Pinus lumholtzii)
  • Roxburgh' mänd (Pinus roxburghii)
  • rumeelia mänd (Pinus peuce)
  • Rzedowski mänd (Pinus rzedowskii)
  • Sabine'i mänd (Pinus sabiniana)
  • Schwerini mänd (Pinus × schwerinii, Pinus strobus × Pinus wallichiana)
  • siberi seedermänd (Pinus cembra ssp. sibirica või Pinus sibirica)
  • siilmänd (Pinus echinata)
  • sile mänd (Pinus glabra)
  • soomusmänd (Pinus heldreichii või Pinus heldreichii f. leucodermis)
  • suhkrumänd (Pinus lambertiana)
  • Thunbergi mänd (Pinus thunbergiana, Pinus thunbergii)
  • torkav mänd (Pinus pungens)
  • Torrey mänd (Pinus torreyana)
  • tõrvikumänd (Pinus taeda)
  • vaigumänd (Pinus resinosa)
  • valge mänd (Pinus strobus, Strobus weymouthiana)
  • valgekooreline mänd (Pinus leucodermis)
  • valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis)
  • valkjas mänd (Pinus strobiformis)
  • vietnami mänd (Pinus dalatensis)
  • virgiinia mänd (Pinus virginiana)
  • üheokkaline mänd (Pinus monophylla)

Männiliikide loend piirkondade järgimuuda

Vana Maailmmuuda

Piinia (Pinus pinea)
Euroopa ja Vahemere maade männiliigid (mõne liigi levila ulatub Aasiasse)
Aasia männiliigid
  • Pinus amamiana
  • Pinus armandii (hiina seedermänd)
  • Pinus bhutanica
  • Pinus bungeana (Bunge mänd)
  • Pinus dalatensis
  • Pinus densata
  • Pinus densiflora (kalmumänd)
  • Pinus eremitana
  • Pinus fenzeliana
  • Pinus fragilissima
  • Pinus gerardiana (Gerard'i mänd)
  • Pinus henryi
  • Pinus hwangshanensis
  • Pinus kesiya
  • Pinus koraiensis (korea seedermänd)
  • Pinus krempfii (Krempfi mänd)
  • Pinus latteri
  • Pinus luchuensis
  • Pinus massoniana (Massoni mänd)
  • Pinus merkusii
  • Pinus morrisonicola
  • Pinus orthophylla
  • Pinus parviflora (jaapani mänd)
  • Pinus pumila (kääbus-seedermänd)

Uus Maailmmuuda

Pinus albicaulis (valgetüveline seedermänd)
Kanada ja USA, välja arvatud võib-olla Mehhiko piiri ääres
  • Pinus radiata (kiirjas mänd)
  • Pinus reflexa
  • Pinus remota
  • Pinus resinosa (vaigumänd)
  • Pinus rigida (pigimänd)
  • Pinus sabineana (Pinus sabiniana; Sabine'i mänd
  • Pinus serotina
  • Pinus strobus (valge mänd)
  • Pinus taeda (tõrvikumänd)
  • Pinus torreyana (Torrey mänd)
  • Pinus virginiana (Virginia mänd)
Lõuna-Arizona ja New Mexico, Mehhiko, Kesk-Ameerika (kus kasvab väga palju haruldasi ja reliktseid männiliike, millest mõnda on säilinud vaid üksikud eksemplarid)
  • Pinus apulcensis
  • Pinus arizonica (arisoona mänd)
  • Pinus ayacahuite (guatemaala mänd)
  • Pinus caribaea (kariibi mänd)
  • Pinus cembroides (pähklimänd)
  • Pinus chiapensis
  • Pinus cooperi
  • Pinus cubensis
  • Pinus culminicola
  • Pinus devoniana (Pinus michoacana)
  • Pinus durangensis
  • Pinus engelmannii (Engelmanni mänd)
  • Pinus estevezii
  • Pinus gordoniana (Pinus douglasiana)
  • Pinus greggii
  • Pinus hartwegii
  • Pinus herrerae
  • Pinus hondurensis (või Pinus caribaea var. hondurensis)
  • Pinus jaliscana
  • Pinus johannis
  • Pinus lawsonii
  • Pinus leiophylla (tšihuahaana mänd)
  • Pinus lumholtzii
  • Pinus maximartinezii
  • Pinus maximinoi (Pinus tenuifolia)
  • Pinus montezumae (Montezuma mänd)
  • Pinus nelsonii (Nelsoni mänd)
  • Pinus occidentalis
  • Pinus oocarpa
  • Pinus orizabensis
  • Pinus patula
  • Pinus pinceana
  • Pinus praetermissa
  • Pinus pringlei
  • Pinus pseudostrobus
  • Pinus quadrifolia (neljaokkaline mänd)
  • Pinus rzedowskii
  • Pinus strobiformis (valkjas mänd)
  • Pinus tecunumanii
  • Pinus teocote
  • Pinus tropicalis

Välislingidmuuda

  • M. Diekmann, J.R.Sutherland, D.C.Nowell, F.J.Morales, G.Allard,Pinus Spp, FAO/IPGRI Technical Guidelines for the Safe Movement of Germplasm, No 21, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 08.02.2014) (inglise keeles)
🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtEri:OtsimineÜlestõusmispühadEri:Viimased muudatusedPärtel-Peeter PereKategooria:Eesti näitlejadSuur reedeUrve Paris PaloMadle LippusEestiKategooria:Eesti kirjanikudKülli TeetammUrve PaloMihhail KõlvartEesti kunstnike loendTallinna linnavolikoguRahvusvaheline teatripäevKäguSaarmasEesti kirjanike loend27. märtsAngkor WatKategooria:Eesti ajakirjanikudKeemiliste elementide loendKategooria:Eesti heliloojadSuveaegToomas TrassItaalia linnade loendUEFA Euroopa Liiga 2016/17 (alagrupiturniir)Priit VolmerErna VillmerRaine LooKategooria:Ameerika Ühendriikide osariigidCarles PuigdemontKategooria:Eesti lauljadSuure-LähtruEesti linnadKategooria:Eesti jalgpalluridMaterjaliteadusAndero ErmelRea RausPrantsuse kirjanike loendEsilehtPeeter JürgensEgiptusKategooria:Hiiumaa valla küladLeopardUrmas EspenbergKategooria:Eesti maalikunstnikudKategooria:Eesti luuletajadAnts LauterMaarjo MändmaaVihmametsEuroopa riigidKategooria:Eesti laskesuusatajadUEFA Meistrite Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ringSuure-Lähtru mõisKategooria:Lääne-Viru maakonna järvedTeine maailmasõdaLiisa SaaremäelAmeerika ÜhendriigidSI-süsteemi põhiühikudArnold MeriTallinnPriit KolsarKategooria:Venemaa jõedIdi AminKuuse-kooreüraskSoome linnade loendIslamSaksamaa linnade loendHeido VitsurSuur neljapäevPärnu metanoolitragöödiaEesti näitlejate loendAfganistanNATOMetanoolPiret LaurimaaKategooria:Euroopa jõedKamperriisikasIndiaanlasedTiit OjasooMärtsiküüditamineKalevipoegVikipeedia:Kontakteeru meiegaEne-Liis SemperPashaVäärispuitMoodul:ArgumentsAfganistani lippRebaneEesti tähestikEuroopa LiitMaarja UnduskKategooria:Jõgeva maakonna jõedSisemajanduse kogutoodangHarilik tammAmeerika Ühendriikide linnade loend