Eesti Kultuurkapital

Riiklikult rahastatav kultuurifond Eestis

(Ümber suunatud leheküljelt Kultuurkapital)

Eesti Kultuurkapital (lühend KULKA) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine.[1]

Eesti Kultuurkapital jagab kultuuri- ja sporditoetusi kirjanduse, näitekunsti, helikunsti, audivisuaalse kunsti, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri, kehakultuuri ja spordi ning rahvakultuuri sihtkapitali,[2] maakondlike eksperdigruppide[3] ja programmide[4] kaudu.

Eesti Kultuurkapitali tegevuse aluseks on Eesti Kultuurkapitali seadus,[5] mis võeti vastu 1. juunil 1994 ja jõustus 1. juulil 1994.[1]

14. novembrist 2016 kuni 10. detsembrini 2021 juhtis Eesti Kultuurkapitali Kertu Saks.[6][7][8] 1. veebruarist 2022 on Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa.[9]

Sihtkapitalidmuuda

Aastapreemiadmuuda

Alates 1995. aastast annab Eesti Kultuurkapital välja aastapreemiaid. Need on Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad[10] ja sihtkapitalide aastapreemiad[11].

Eesti Kultuurkapitali kujunemine ja tegevus enne Teist maailmasõdamuuda

Eesti Kultuurkapitali seaduse kallal alustati tööd 1920. aasta alguses. 1921. aastaks töötati haridusministeeriumis välja Eesti rahvusliku kultuurkapitali seaduse eelnõu ja selle alusel kehtestas ajutine valitsus Kultuurkapitaali asutamise seaduse, mis koosnes ainult viiest punktist ja oli väga pealiskaudne. Riigivanem Konstantin Pätsi soovitusel jäi eelnõu kui liiga üldsõnaline I Riigikogus kinnitamata. Haridusministeeriumile tehti ülesandeks töötada välja täielikum eelnõu. Siiski jõustus selle kinnitamata jäänud seaduse alusel 8. juulil 1921 rahaministri määrus "Isiklikuks tarvitamiseks müüdava piirituse ja viina kohta”, mille alusel hakati alkoholi müügilubadelt korjama 2,5% kultuurkapitali heaks. Enne kui seadus lõpuks vastu võeti, jõuti selle alusel koguda koos protsentidega ligemale 600 000 krooni varandust. Varanduse valitsemine tehti ülesandeks ajutisele komiteele, mille koosseisu kuulusid riigivanem, haridus- ja rahaminister. 1922. aasta lõpus oli ringluses veel kaks seaduseelnõu: kirjanike, kunstnike ja teadlaste toetamise seaduse eelnõu ning kultuurkapitali seaduse eelnõu. 27. ja 28. novembril 1922 korraldas haridusministeerium Eesti rahvusliku kultuurkapitali seaduse eelnõu arutelu ja kutsus sellest osa võtma ka loojate esindajaid. Loojate esindajate märkusi ignoreeriti ja kaks seaduseelnõud liideti.

Haridusministeerium jõudis eelnõu lõpliku koostamiseni 1923. aasta sügisel ning 1924. aasta veebruaris esitati see valitsuse kaudu riigikogule. Riigikogule esitatud seaduseelnõus oli esindatud viis sihtkapitali: kirjandus, muusika, kujutav kunst, näitekunst ja kehakultuur. Arutelude käigus sooviti lisada karskustöö ja ajakirjanduse sihtkapital, millest viimane läks ka hääletusel läbi. Eesti Kultuurkapitali seadus võeti riigikogus vastu 5. veebruaril 1925.

1927. aastal töötati Põllutööministeeriumis välja seaduseelnõu, mille kohaselt oleks lisaks senistele sihtkapitalidele asutatud põllumajanduse sihtkapital.[12] Ettepanek jäi rahuldamata, kuid mõnda aega kuulus kultuurkapitali nõukogusse ka põllumajandusminister. 1. novembril 1927 võeti vastu uus Eesti Kultuurkapitali seadus, mille kohaselt läks 50% jaotatavatest rahast valitsuse käsutusse. Nõukogus moodustati kaks alalist komisjoni: kultuuripoliitiline komisjon ja eelarvekomisjon. 1930. aastate keskpaigas hääbus kultuurikomisjoni tegevus jõulise riikliku kultuuripoliitika tulemusel.

11. jaanuaril 1935 nimetas Vabariigi Valitsus Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali valitsuste esimeesteks kolmeks aastaks (RTL 1935, 6):

22. märtsil 1938 toimunud koosolekul, millest võtsid osa Õpetajate Koja nõukogu valitud kuus esindajat ja Eesti Kultuurkapitali iga sihtkapitali valitsuse poolt valitud üks esindaja, valiti I Riiginõukogu hariduse ja kultuuri alalt valitavaks liikmeks Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse esimees Voldemar Päts.

1939. aastal läks valitsuse käsutuses olev 50% toetusfond presidendi otsustuspädevusse.

Eesti Kultuurkapital likvideeriti ametlikult Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 24. aprillil 1941.

Sihtkapitalid enne Teist maailmasõdamuuda

  • Eesti Kultuurkapitali Ajakirjanduse Sihtkapital
  • Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapital
  • Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital
  • Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapital
  • Eesti Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapital
  • Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapital

Vaata kamuuda

Viitedmuuda

  1. 1,0 1,1 Kultuurkapitalist. Eesti Kultuurkapitali veebisait.
  2. Sihtkapitalid. Eesti Kultuurkapitali veebisait.
  3. Maakondlikud ekspertgrupid Eesti Kultuurkapitali veebisait.
  4. Programmid. Eesti Kultuurkapitali veebisait.
  5. Eesti Kultuurkapitali seadus. Riigi Teataja.
  6. Kultuurkapitali juhatajaks valiti Kertu Saks. Eesti Kultuurkapitali veebisait, 13. oktoober 2016.
  7. Eesti Rahva Muuseumi direktoriks valiti Kertu Saks. Eesti Kultuurkapitali veebisait, 13. oktoober 2021.
  8. "ERM-i direktoriks saab Kertu Saks" ERR, 13. oktoober 2021
  9. "Kultuurkapitali uus juht on Margus Allikmaa" ERR kultuur, 26. november 2021
  10. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad Eesti Kultuurkapital
  11. Sihtkapitalide aastapreemiad Eesti Kultuurkapital
  12. Kultuur-kapital põllumajanduse teenistusse. Rahvaleht, 3. veebruar 1927, nr. 14, lk. 1.

Kirjandusmuuda

Välislingidmuuda

🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtEri:OtsimineÜlestõusmispühadEri:Viimased muudatusedPärtel-Peeter PereKategooria:Eesti näitlejadSuur reedeUrve Paris PaloMadle LippusEestiKategooria:Eesti kirjanikudKülli TeetammUrve PaloMihhail KõlvartEesti kunstnike loendTallinna linnavolikoguRahvusvaheline teatripäevKäguSaarmasEesti kirjanike loend27. märtsAngkor WatKategooria:Eesti ajakirjanikudKeemiliste elementide loendKategooria:Eesti heliloojadSuveaegToomas TrassItaalia linnade loendUEFA Euroopa Liiga 2016/17 (alagrupiturniir)Priit VolmerErna VillmerRaine LooKategooria:Ameerika Ühendriikide osariigidCarles PuigdemontKategooria:Eesti lauljadSuure-LähtruEesti linnadKategooria:Eesti jalgpalluridMaterjaliteadusAndero ErmelRea RausPrantsuse kirjanike loendEsilehtPeeter JürgensEgiptusKategooria:Hiiumaa valla küladLeopardUrmas EspenbergKategooria:Eesti maalikunstnikudKategooria:Eesti luuletajadAnts LauterMaarjo MändmaaVihmametsEuroopa riigidKategooria:Eesti laskesuusatajadUEFA Meistrite Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ringSuure-Lähtru mõisKategooria:Lääne-Viru maakonna järvedTeine maailmasõdaLiisa SaaremäelAmeerika ÜhendriigidSI-süsteemi põhiühikudArnold MeriTallinnPriit KolsarKategooria:Venemaa jõedIdi AminKuuse-kooreüraskSoome linnade loendIslamSaksamaa linnade loendHeido VitsurSuur neljapäevPärnu metanoolitragöödiaEesti näitlejate loendAfganistanNATOMetanoolPiret LaurimaaKategooria:Euroopa jõedKamperriisikasIndiaanlasedTiit OjasooMärtsiküüditamineKalevipoegVikipeedia:Kontakteeru meiegaEne-Liis SemperPashaVäärispuitMoodul:ArgumentsAfganistani lippRebaneEesti tähestikEuroopa LiitMaarja UnduskKategooria:Jõgeva maakonna jõedSisemajanduse kogutoodangHarilik tammAmeerika Ühendriikide linnade loend