Ida-Timor

Ida-Timor (portugali Timor-Leste, tetumi Timór Lorosa’e) on riik Aasias, Malai saarestikus, Timori saare idaosas. 1976. aastani kandis nime Portugali Timor.

Timor-Leste Demokraatlik Vabariik


tetumi Repúblika Demokrátika Timór Lorosa'e
portugali República Democrática de Timor-Leste
Ida-Timori lipp
Ida-Timori vapp
Ida-Timori vapp
Ida-Timori asendikaart
JuhtlauseUnidade, Acção, Progresso
RiigihümnPátria
PealinnDili
Pindala14 919 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeeltetumi ja portugali
Rahvaarv1 341 296 (2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus89,9 in/km²
Riigikordparlamentaarne vabariik
PresidentJosé Ramos-Horta
PeaministerXanana Gusmão
Iseseisvus28. november 1975
(tunnustatud 20. mai 2002)
SKT499 mln dollarit (2008) [2]
SKT elaniku kohta469 dollarit (2008) [2]
Rahaühikdollar (USD)
Usundkatoliiklased (95%) [3]
Ajavööndmaailmaaeg +9
Tippdomeen.tl
ROK-i koodTLS
Telefonikood670

See on esimene 21. sajandil iseseisvunud riik.

Ajalugumuuda

Timori saar asustati kolme lainena, mille käigus inimesed liikusid üle kogu Australaasia. Usutavasti elavad Timoril tänapäevani kõigi kolme laine järeltulijad.

Esimene laine toimus üle 40 000 aasta tagasi. Selle käigus hõlvasid inimesed Austraalia ja Paapua Uus-Guinea. Nende järeltulijad on Austraalia aborigeenid.

Teine laine toimus umbes 5000 aastat tagasi. Need olid austroneeslased. Selle laine käigus toodi Timorile põllumajandus.

Kolmanda rühma moodustasid protomalailased, kes pärinevad Lõuna-Hiinast ja Põhja-Indohiinast.

Mägine maastik hoiab neid inimrühmi eraldi ja see on ka üks põhjus, miks tänapäeval räägitakse Ida-Timoril nii paljusid keeli.

14. sajandil haarati Timor Hiina ja India kaubateedesse. Timorist hakati välja vedama lõhnavat sandlipuud, orje, mett ja vaha.

Varased eurooplastest maadeavastajad, näiteks Antonio Pigaletta Magalhãesi ümbermaailmareisi ajal, teatasid 16. sajandi algul, et Timor jaotub hulga hõimude või riigikeste vahel. Kõige tähtsam neist oli Wehali kuningriik Kesk-Timoris, mille pealinn oli tänapäeva Lääne-Timoris asuv Larani küla. See riik hõlmas mitut rahvusrühma ja portugallaste teatel maksid kõik ülejäänud kuningad saarel neile andamit. 1642 ja 1665 korraldasid portugallased Wehali vastu sõjaretke ning laastasid ja vallutasid kogu Timori.

Mis aastal Timor Portugali võimu alla läks, on mitmeti tõlgendatav, sest see toimus sammhaaval. Näiteks esimesed Portugali alalised elanikud Timoril olid dominikaani mungad 1556 Lifau linnas, kuid see ei tähenda veel Timori saamist Portugali asumaaks. Portugallased viisid Timorile maisi, kohvi, katoliikluse ja kirjaoskuse.

Kui Hispaania vallutas 1580 Portugali, kutsus ta kõik Portugali esindajad Ida-Indiast ära ja nii jäi see aastani 1640, kui Portugal taasiseseisvus.

Esimese kuberneri määras Portugal Timorisse 1702. Kuberneri asukohaks sai Lifau, alates 1769 Dili. Halduskeskuse vahetuse põhjustasid kohalike hõimude rünnakud Lifaule. Samal aastal vallutas Lääne-Timori Holland ja seda aastat ongi vahel nimetatud sisulise koloniseerimise aastaks. Portugal tunnustas Lääne-Timori kuulumist Hollandile alles 1859 Lissaboni rahulepinguga ja piir määratleti 1916 Haagi rahulepinguga. 1916. aasta piir ongi tänapäeva Ida-Timori ja Indoneesia vaheline piir.

Portugali võimu all olid investeeringud haridusse ja majandusse minimaalsed. Peamine väljaveoartikkel oli sandlipuu, 19. sajandi keskpaigast alates ka kohv.

Teise maailmasõja ajal okupeerisid 1941 Ida-Timori lühikeseks ajaks Hollandi ja Austraalia väed, et takistada Jaapanit piirkonda hõivamast. Pärast Portugali protesti tõmbas Holland oma väed välja ja Jaapan vallutas Ida-Timori rannikuala. Austraalia väed tõmbusid mägedesse ja jätkasid võitlust jaapanlaste vastu. Seda nimetatakse Timori lahinguks.

Pärast 1974. aasta riigipööret Portugalis ei pööratud Ida-Timorile enam tähelepanu ja see viis võimuvõitluseni kohalike parteide vahel. 28. novembril 1975 kuulutas üks osapool Ida-Timori iseseisvaks riigiks, millega lõppes ka Portugali asumaa staatus. Kartes kommunistliku riigi teket alustas Indoneesia detsembris saare annekteerimist ja kuulutas järgmise aasta 17. juulil Ida-Timori enda 27. provintsiks.

Indoneesia okupatsiooniperioodi käigus leidsid sageli aset kokkupõrkeid mässuliste ja valitsusvägede vahel. Perioodil 1974–1999 olevat nälja ja relvastatud konfliktidega tõttu hukkunud üle 100 tuhande kohaliku inimese.

ÜRO järelevalve all korraldati 1999. aasta augustis referendum, kus said ülekaalu Ida-Timori iseseisvuse pooldajad. Ida-Timor kuulutati ÜRO haldusterritooriumiks. 20. mail 2002 kuulutati Ida-Timor iseseisvaks ja 27. septembril liitus riik ÜRO-ga.

2004. aasta rahvaloenduse andmetel on 96% timorlastest on katoliiklased, 2% protestandid.

Haldusjaotusmuuda

Ida-Timor on jaotatud 13 ringkonnaks.

Ida-Timori ringkonnad
RingkondHASCRahvaarvPindalaKeskus
AileuTP.AL32 500729 km2Aileu
AinaroTP.AN44 100797 km2Ainaro
BaucauTP.BC97 6001494 km2Baucau
BobonaroTP.BB90 7001368 km2Maliana
Cova LimaTP.CL63 9001226 km2Suai
DiliTP.DL179 600372 km2Dili
ErmeraTP.ER89 500746 km2Ermera
LautemTP.BT52 1001702 km2Lospalos
LiquiçaTP.LQ54 800543 km2Liquiça
ManatutoTP.MT34 9001706 km2Manatuto
ManufahiTP.MF37 2001325 km2Same
OecussiTP.AM50 500815 km2Pante Macassar
ViquequeTP.VQ59 6001781 km2Viqueque

Vaata kamuuda

Viitedmuuda

  1. Maailmapanga andmebaas
  2. 2,0 2,1 East Timor. International Monetary Fund. Kasutatud 27.05.2009 (inglise)
  3. "Maailma riigid". Varrak, 2005, lk 230. ISBN 9985-3-1126-4

Välislingidmuuda

🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtEri:OtsimineÜlestõusmispühadEri:Viimased muudatusedPärtel-Peeter PereKategooria:Eesti näitlejadSuur reedeUrve Paris PaloMadle LippusEestiKategooria:Eesti kirjanikudKülli TeetammUrve PaloMihhail KõlvartEesti kunstnike loendTallinna linnavolikoguRahvusvaheline teatripäevKäguSaarmasEesti kirjanike loend27. märtsAngkor WatKategooria:Eesti ajakirjanikudKeemiliste elementide loendKategooria:Eesti heliloojadSuveaegToomas TrassItaalia linnade loendUEFA Euroopa Liiga 2016/17 (alagrupiturniir)Priit VolmerErna VillmerRaine LooKategooria:Ameerika Ühendriikide osariigidCarles PuigdemontKategooria:Eesti lauljadSuure-LähtruEesti linnadKategooria:Eesti jalgpalluridMaterjaliteadusAndero ErmelRea RausPrantsuse kirjanike loendEsilehtPeeter JürgensEgiptusKategooria:Hiiumaa valla küladLeopardUrmas EspenbergKategooria:Eesti maalikunstnikudKategooria:Eesti luuletajadAnts LauterMaarjo MändmaaVihmametsEuroopa riigidKategooria:Eesti laskesuusatajadUEFA Meistrite Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ringSuure-Lähtru mõisKategooria:Lääne-Viru maakonna järvedTeine maailmasõdaLiisa SaaremäelAmeerika ÜhendriigidSI-süsteemi põhiühikudArnold MeriTallinnPriit KolsarKategooria:Venemaa jõedIdi AminKuuse-kooreüraskSoome linnade loendIslamSaksamaa linnade loendHeido VitsurSuur neljapäevPärnu metanoolitragöödiaEesti näitlejate loendAfganistanNATOMetanoolPiret LaurimaaKategooria:Euroopa jõedKamperriisikasIndiaanlasedTiit OjasooMärtsiküüditamineKalevipoegVikipeedia:Kontakteeru meiegaEne-Liis SemperPashaVäärispuitMoodul:ArgumentsAfganistani lippRebaneEesti tähestikEuroopa LiitMaarja UnduskKategooria:Jõgeva maakonna jõedSisemajanduse kogutoodangHarilik tammAmeerika Ühendriikide linnade loend