Broom

 See artikkel räägib elemendist; molekulaarse broomi kohta vaata artiklit Dibroom

35



7
18
8
2
Br
79,909
Broom

Broom on keemiline element järjenumbriga 35.

Broomi esineb kahe stabiilse isotoobina, millest ühe massiarv on 79 ja teise oma 81 ning mida leidub looduses vastavalt 50,69% ja 49,31%.

Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. Metallidega reageerides tekitab ta bromiide.

Molekulaarne broommuuda

 Pikemalt artiklis Dibroom
Broom

Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule ja on tavatingimustel pruun vedelik tihedusega 3,1 g/cm³, mis keeb temperatuuril 58 °C ja külmub temperatuuril –7 °C.

Broom on tugev oksüdeerija, mis reageerib paljude liht- ja liitainetega. Seetõttu on broom nii vedeliku kui ka auruna inimorganismile (nii kopsudele kui ka limaskestadele ja nahale) söövitav ja ärritav.

Broom on tugeva lõhnaga.

Avastuslugumuuda

Broomi avastasid teineteisest sõltumatult Prantsusmaa keemik Antoine Jérôme Balard ja Saksamaa keemik Carl Jacob Löwig.

Balard eraldas broomi 1826. Lähteainena kasutas ta Montpellier' lähedalt soolakutelt korjatud adrut. Tema eesmärk oli adrust eraldada joodi, aga adru sisaldas pisut ka broomi. Ta põletas adru tuhaks, lisas vett ning destilleeris broomi küllastunud joodilahusest. Nii sai ta aine, mis oli omadustelt joodi ja kloori vahepealne. Balard oletas algul, et on saanud joodmonokloriidi, ja püüdis seda tõestada, aga see ei õnnestunud tal. Sellest järeldas ta, et on saanud uue elemendi. Esialgu nimetas ta selle muriidiks. Nimetus tuli ladinakeelsest sõnast muria, mis tähendas soolvett.

Löwig eraldas broomi 1825 mineraalveest, mis pärines ühest tema kodulinna Bad Kreuznachi allikast. Selle mineraalvee soolad olid klooriga küllastunud. Broomi eraldamiseks kasutas ta dietüüleetrit. Pärast eetri aurustamist jäi järele pruunikas vedelik. Seda vedelikku oma võimete näitena kasutades kandideeris ta töökohale Heidelbergis Leopold Gmelini laboris. Avastuse avaldamine aga viibis, mistõttu jõudis Balard selle temast varem avaldada.

Prantsuse keemikud Louis Nicolas Vauquelin, Louis Jacques Thénard ja Joseph-Louis Gay-Lussac kordasid Balardi katseid ja jäid nendega rahule. Neid tulemusi esitleti Prantsuse Teaduste Akadeemia loengul ja avaldati aastaraamatus "Annales de Chimie et Physique". Aastaraamatus teatas Balard, et otsustas M. Anglada soovitusel muuta elemendi nimetuse broomiks. Teistel andmetel soovitas elemendi nimetust muuta Gay-Lussac, et rõhutada selle auru iseloomulikku lõhna.

Broomi ei toodetud suures koguses enne 1860. aastat.

Broomi esimene äriline kasutus, kui välja jätta mõned meditsiinilised rakendused, oli dagerrotüüpias. 1840. aastal avastati, et broomil on teatud eeliseid varem kasutatud joodiauruga võrreldes, kui on tarvis moodustada valgustundlikku hõbehalogeniidikihti.

Kaaliumbromiidi ja naatriumbromiidi kasutati 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses antikonvulsantide ja rahustitena, kuni nende asemel võeti kasutusele 2,2,2-trikloroetaan-1,1-diool ja barbituraadid.

Vaata kamuuda

🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtEri:OtsimineÜlestõusmispühadEri:Viimased muudatusedPärtel-Peeter PereKategooria:Eesti näitlejadSuur reedeUrve Paris PaloMadle LippusEestiKategooria:Eesti kirjanikudKülli TeetammUrve PaloMihhail KõlvartEesti kunstnike loendTallinna linnavolikoguRahvusvaheline teatripäevKäguSaarmasEesti kirjanike loend27. märtsAngkor WatKategooria:Eesti ajakirjanikudKeemiliste elementide loendKategooria:Eesti heliloojadSuveaegToomas TrassItaalia linnade loendUEFA Euroopa Liiga 2016/17 (alagrupiturniir)Priit VolmerErna VillmerRaine LooKategooria:Ameerika Ühendriikide osariigidCarles PuigdemontKategooria:Eesti lauljadSuure-LähtruEesti linnadKategooria:Eesti jalgpalluridMaterjaliteadusAndero ErmelRea RausPrantsuse kirjanike loendEsilehtPeeter JürgensEgiptusKategooria:Hiiumaa valla küladLeopardUrmas EspenbergKategooria:Eesti maalikunstnikudKategooria:Eesti luuletajadAnts LauterMaarjo MändmaaVihmametsEuroopa riigidKategooria:Eesti laskesuusatajadUEFA Meistrite Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ringSuure-Lähtru mõisKategooria:Lääne-Viru maakonna järvedTeine maailmasõdaLiisa SaaremäelAmeerika ÜhendriigidSI-süsteemi põhiühikudArnold MeriTallinnPriit KolsarKategooria:Venemaa jõedIdi AminKuuse-kooreüraskSoome linnade loendIslamSaksamaa linnade loendHeido VitsurSuur neljapäevPärnu metanoolitragöödiaEesti näitlejate loendAfganistanNATOMetanoolPiret LaurimaaKategooria:Euroopa jõedKamperriisikasIndiaanlasedTiit OjasooMärtsiküüditamineKalevipoegVikipeedia:Kontakteeru meiegaEne-Liis SemperPashaVäärispuitMoodul:ArgumentsAfganistani lippRebaneEesti tähestikEuroopa LiitMaarja UnduskKategooria:Jõgeva maakonna jõedSisemajanduse kogutoodangHarilik tammAmeerika Ühendriikide linnade loend