Asula

Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks. Asulasse on ehitatud hooned ja see on tavaliselt aasta läbi kasutusel elukohana.

Asula

Asulaid eristatakse suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi tänapäeval linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Enne teist maailmasõda liigitati Eestis alevid ja alevikud poollinnalisteks asulateks. Elanike arvu järgi jagunesid linnad kääbus- (2000–5000 elanikku), väike- (5000 – 20 000 elanikku), kesk- (20 000 – 100 000 elanikku) ja suurlinnadeks (üle 100 000 elaniku) ning käibel olid veel järgmised asulate kohta käivad nimetused:[1]

Külad rahvaarvugaAsula nimetusLinnad rahvaarvuga
alla 20kääbusasulaalla 2000
20–50juguasula2000–5000
50–200taruasula5000 – 20 000
200–500väikeasula20 000 – 50 000
500–2000siirdeasula50 000 – 200 000
2000–5000suurasula200 000 – 500 000
5000 – 20 000kasaasula500 000 – 2 000 000
20 000 – 50 000hiidasula2 000 000 – 5 000 000
üle 50 000raitasulaüle 5 000 000

Eesti asuladmuuda

 Pikemalt artiklis Eesti asulad
Asula algust märkiv liiklusmärk tähendab, et sellest edasi kehtib asula liikluskord

Eesti omavalitsuste asulad on tänapäeval asustusjaotuse ajalooliste traditsioonide, kujunemisajaloo, elanike arvu ja paiknemise, sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja arenguperspektiivide ning Eesti Vabariigi valitsuse 2004. aasta määruse "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluste ja korra" järgi liigitatud järgmiselt:[2]

  1. Küla – hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.
  2. Alevik – üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula (loeti varem ka poollinnaliseks ja ka maa-asulaks, 1996. aastast linnaline asula).
  3. Alev ja linn asustusüksusena – üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula.

Linnhaldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.

Vaata kamuuda

Viitedmuuda

  1. Väike Entsüklopeedia, Tallinn: Kirjastus OÜ Loodus, 1938, lk 99
  2. "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord". Riigi Teataja I 2004, 82, 550. Tallinn: Riigikantselei. Redaktsioon 1.01.2018. Vaadatud 30.07.2018.
🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtEri:OtsimineÜlestõusmispühadEri:Viimased muudatusedPärtel-Peeter PereKategooria:Eesti näitlejadSuur reedeUrve Paris PaloMadle LippusEestiKategooria:Eesti kirjanikudKülli TeetammUrve PaloMihhail KõlvartEesti kunstnike loendTallinna linnavolikoguRahvusvaheline teatripäevKäguSaarmasEesti kirjanike loend27. märtsAngkor WatKategooria:Eesti ajakirjanikudKeemiliste elementide loendKategooria:Eesti heliloojadSuveaegToomas TrassItaalia linnade loendUEFA Euroopa Liiga 2016/17 (alagrupiturniir)Priit VolmerErna VillmerRaine LooKategooria:Ameerika Ühendriikide osariigidCarles PuigdemontKategooria:Eesti lauljadSuure-LähtruEesti linnadKategooria:Eesti jalgpalluridMaterjaliteadusAndero ErmelRea RausPrantsuse kirjanike loendEsilehtPeeter JürgensEgiptusKategooria:Hiiumaa valla küladLeopardUrmas EspenbergKategooria:Eesti maalikunstnikudKategooria:Eesti luuletajadAnts LauterMaarjo MändmaaVihmametsEuroopa riigidKategooria:Eesti laskesuusatajadUEFA Meistrite Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ringSuure-Lähtru mõisKategooria:Lääne-Viru maakonna järvedTeine maailmasõdaLiisa SaaremäelAmeerika ÜhendriigidSI-süsteemi põhiühikudArnold MeriTallinnPriit KolsarKategooria:Venemaa jõedIdi AminKuuse-kooreüraskSoome linnade loendIslamSaksamaa linnade loendHeido VitsurSuur neljapäevPärnu metanoolitragöödiaEesti näitlejate loendAfganistanNATOMetanoolPiret LaurimaaKategooria:Euroopa jõedKamperriisikasIndiaanlasedTiit OjasooMärtsiküüditamineKalevipoegVikipeedia:Kontakteeru meiegaEne-Liis SemperPashaVäärispuitMoodul:ArgumentsAfganistani lippRebaneEesti tähestikEuroopa LiitMaarja UnduskKategooria:Jõgeva maakonna jõedSisemajanduse kogutoodangHarilik tammAmeerika Ühendriikide linnade loend