Vikipeedia:Transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid
Käesolev lehekülg püüab anda soovituslikke juhiseid mitte-ladina tähestikku kasutavate keelte kirjutamiseks Vikipeedias ladina kirjas. Kuna kohanimede kirjutamisel on juba olemas väljakujunenud tava (vt Kohanimede andmebaas KNAB), siis püüab ka käesolev projekt lähtuda sellest, tehes vaid mõningaid lihtsustusi haruldasemate ja tarkvara poolt mittetoetatavate tähtede osas, toetudes seejuures eelkõige ÕS-i soovitustele ja eesti keeles tegelikult kasutatavatele kujudele. Senist arutelu vaata leheküljelt Vikipeedia arutelu:Vikipeedia reeglid, arutelu võiks jätkata käesoleva lehe aruteluleheküljel.
Araabia kiriRedigeeri
Araabia keelRedigeeri
Pärsia keelRedigeeri
Muud keeledRedigeeri
Armeenia kiriRedigeeri
Armeenia keelRedigeeri
- KNAB 1993 latinisatsioon; tuleb üle parandada sealsamas oleva "Eesti transkriptsioon 1976" järgi.
- Näiteks vaata Arutelu:Nõukogude Liidu deviis#Armeenia keel.
Heebrea kiriRedigeeri
KNAB-is on heebrea kohanimede juures märgitud, et kasutatud on ÜRO 2007. aasta transkriptsiooni (vt [1]). Nimetatud ÜRO dokument esitab vaid lihtsustatud transliteratsiooni uued reeglid, sest ainult vähesed atlased kasutavad teaduslikku transliteratsiooni.
é-tähte (see puudutab ka [’] ja [‘] märke) kirjutatakse vaid täpsel (teaduslikul) translitereerimisel, mille reeglid ei ole muutunud 1957. aastast.
Reeglites ([2]) on öeldud, vajaduse korral on võimalik kasutada rõhumärki (akuuti).
Reeglites on öeldud, et mõnes atlases kirjutatakse rõhuline tsere akuudiga (é). Seega on transkriptsioonil kaks varianti. KNAB kasutab seda varianti, kus täis tsere kirjutatakse akuudiga ([3], [4], [5]). Al.Neuland 1. juuni 2009, kell 19:16 (UTC)
Hiina kiriRedigeeri
Hiina nimed ja hiinakeelsed tsitaatsõnad kirjutatakse üldjuhul Hanyu pinyin'i süsteemis. Märksõnade puhul tuuakse sulgudes ära ka toonimärkidega kuju. See kehtib ka vanahiina nimede puhul. Erandiks on seni olnud Taiwani isikunimed.
India kirjadRedigeeri
DevanaagariRedigeeri
Jaapani kiriRedigeeri
Korea kiriRedigeeri
Lõuna-Korea kohanimed tuleks kirjutada 2000. aastal kasutusele võetud omaladinas ja Põhja-Korea nimed McCune-Reischaueri latinisatsioonisüsteemis. Kohaartikli alguses on soovitatav Lõuna-Korea kohanimi teisel kohal (sulgudes) ära tuua ka McCune-Reischaueri latinisatsioonisüsteemis. Arutelu
Kreeka kiriRedigeeri
Vanakreeka keelRedigeeri
Uuskreeka keelRedigeeri
Kürilliline kiriRedigeeri
Bulgaaria keelRedigeeri
Bulgaaria nimede kirjutamisel eelistatakse Vikipeedias ÜRO 1977. aasta latinisatsiooni. Kui kohanimeandmebaasis KNAB on põhinime lahtris mitu nimevarianti, siis on 1977. aasta süsteemis neist tagumine. Tähetabel. Arutelu
Valgevene keelRedigeeri
Valgevene nimede kirjutamisel tuleks eelistada valgevene-eesti transkriptsiooni. Varem on Vikipeedias eelistatud valgevene ladinatähelist kirjaviisi (łacinka). Arutelu
Vene keelRedigeeri
Venekeelsete, samuti muude vene keele kaudu tulnud nimede transkribeerimisel asendatakse tähed järgmiselt:
| Vene täht | Eesti asendus | Erandid |
|---|---|---|
| А | A | |
| Б | B | |
| В | V | |
| Г | G | |
| Д | D | |
| Е | E | Sõna algul, samuti vokaali, Ъ ning Ь-märgi järel asendatakse Е → JE |
| Ё | JO | Tähtede Ж, Ч, Ш ja Щ järel asendatakse Ё → O |
| Ж | Ž | |
| З | Z | |
| И | I | Sõna algul vokaali ees asendatakse Й → J |
| ИЙ | II | Kahe- ja enamasilbilise sõna lõpul asendatakse ИЙ → I |
| Й | I | Sõna algul vokaali ees asendatakse Й → J |
| К | K | |
| Л | L | |
| М | M | |
| Н | N | |
| О | O | |
| П | P | |
| Р | R | |
| С | S | Vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel (v.a liitsõnalise järelkomponendi algul olev täht) asendatakse С → SS |
| СС | SS | |
| Т | T | |
| У | U | |
| Ф | F | |
| Х | H | Vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel (v.a liitsõnalise järelkomponendi algul olev täht) asendatakse Х → HH |
| Ц | TS | |
| Ч | TŠ | |
| Ш | Š | |
| Щ | ŠTŠ | |
| Ъ | jääb märkimata | |
| Ы | Õ | |
| Ь | jääb märkimata | |
| Э | E | |
| Ю | JU | |
| Я | JA | Kui eesnime lõpul on ИЯ, siis väljaspool dokumente ja teatmeteoseid asendada Я → IA, muidu Я → IJA (Vikipeedias järelikult viimane variant) |
Vene omadussõnaliste kohanimede edasiandmisel tuleb lähtuda nende nimisõnalisest kujust: Орловская область => Orjoli oblast, Кулундинское озеро => Kulunda järv.
ErandidRedigeeri
1. Lubatud on kasutada kahekordset vokaalitähte või muud hälbimust, mis tuleb meeles pidada, järgmistes linna- ja veekogunimedes: Amuur, Araali meri, Bakuu, Buhhaara, Kiiev, Laadoga järv (aga Staraja Ladoga), Leena, Ohhoota meri ja Ussuuri; sisuliselt kuulub siia ka Koola poolsaar;
2. Eestikeelsetena käsitatavad nimed ei kuulu transkribeerimisreeglite alla, nt:
- a) Aasovi meri, Kaasan, Neeva, Uurali mäed (rõhk nihkunud esimesele silbile);
- b) Abhaasia (ia-lõpulised maa-alade ja territoriaalüksuste nimed);
- c) Sajaanid, Hibiinid, Laptevite meri (eesti mitmuse tõttu);
3. Traditsiooni kohaselt kirjutatakse eestipäraselt Vene keisrinimed Aleksander, Katariina, Paul ja Peeter. Teatmeteostes on muganenud eesnime kasutamise korral vajalik esitada ka originaalne (Aleksandr, Jekaterina, Pavel, Pjotr).
LühendnimedRedigeeri
Kui isikute eesnimed esinevad lühi- või hüüdvormidena, siis tuleks välja selgitada, kas see ongi isikule pandud nimi või on tegemist asendusega. Viimasel juhul tuleks kasutada kindlasti pikka nimevormi. Vastavalt sellele, kas isik on rohkem tuntud pika või lühikese nimevormi kaudu tuleks nimetada ka artikkel.
Mõned enamlevinud vene eesnimed koos nende lühend- või hüüdvormidega:
Александр, Александра => Саша, Саня, Шура; Алексей => Лёша; Антонина => Нина, Тоня; Вероника => Вера; Виктор => Витя; Виктория => Вика;Владислав => Влад, Владик; Вячеслав => Слава; Григорий => Гриша; Дмитрий => Дима; Евгений, Евгения => Женя; Евдокия => Авдотья, Дуня; Елена => Лена; Елизавета => Лиза; Игорь => Гоша; Ираида => Ира; Ирина => Ира; Константин => Костя; Леонид => Лёня; Любовь => Люба; Людмила => Люда, Мила; Надежда => Надя; Наталья => Наташа; Николай => Коля; Ольга => Оля; Сергей => Серёжа; София => Соня; Станислав => Стас, Слава.
Allikas: Vabariigi Valitsuse 25.03.1998 määrus nr 66 (RT I 1998, 31/32, 427); Maailma kohanimed, Eesti Keele Sihtasutus, 1999 ja "Nimekirjutusraamat", Tallinn, Valgus, 1993.
Ukraina keelRedigeeri
Ukraina nimede eesti keeles kirjutamiseks kasutatakse ukraina-eesti tähetabelit[1], mille on 1975. aastal kinnitanud õigekeelsuskomisjon ja mida viimati muudeti 2022. aastal. Ingliskeelsetes tekstides esinevaid ukraina nimesid saab EKI nõuandel teisendada eesti transkriptsiooni vastavate asenduste abil[2]
ViitedRedigeeri
- ↑ Ukraina-eesti tähetabel www.eki.ee
- ↑ Ukraina nimede kirjutamine keeleabi.eki.ee