Küla

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt pole küla siiski asula, vaid vallasisene territoriaalüksus^[1]. Küladel pole küll otseselt autonoomiat, kuid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 58 lubab külaelanikel valida külavanema^[2]. Külavanema statuudi võib kehtestada vallavolikogu.

2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli Eestis 4438 küla. Enamikus neist elas alla 100 inimese. Üle 1000 püsielanikuga külasid oli 12 ja 100–999 püsielanikuga 645. Suurima rahvaarvuga küladest asusid 6 Tallinna lähistel, 2 Tartu ja 2 Pärnu lähedal. Kõik need külad olid suuremad kui Eesti väikseimad linnad, näiteks oli Mõisakülas 825 ja Kallastel 852 elanikku.^[3]

Eesti külatüübidRedigeeri

Talude paiknemine külas sõltub nii looduslikust omapärast kui ka piirkonnast.

Eestis on traditsiooniliselt olnud:

• sumbkülad valdavalt Lääne-Eestis ja saartel;
• ahelkülad ja ridakülad Kesk-Eesti voortel ja seljakutel;
• hajakülad Lõuna-Eestis;
• tänavkülad peamiselt Peipsi ääres ja mitmel pool mererannikul;
• kalurikülad,
• hagukülad.

Põhja-Eestis on olnud valdavad haja-sumbkülad. Eristatud on ka ringküla, tuumikküla. Eesti asustusloos räägitakse ka tütarküladest.

Eri põhjustel (linnastumine, epideemiad, sõjad, näljahädad, keskkonnakatastroofid jms) tekib kõikjal maailmas külasid, kus pole ühtki elanikku. Aja jooksul võidakse mahajäetud külad uuesti asustada.

Eestis oli 2012. aasta alguses statistikaameti andmeil 102 hüljatud küla.^[3]

• Eesti külade loend
• linn
• kaluriküla
• külakogukond
• Küla (Läti)

• Kadri Masing "Eestis on 102 hüljatud küla" ERR, 12. detsember 2012

Tsitaadid Vikitsitaatides: Küla